Mahlane kartuli-tomativorm

Praegu tahaks köögiviljadeaja seisma panna terveks aastaks - tomateid, kurke, suvikõrvitsaid, porgandeid, no teate küll, kõike tuleb uksest-aknast. Ja peenralt. Kahjuks sel aastal tuleb see kõik veel ainult teiste inimeste peenardelt (aitäh emme ja Martini emme! ja Kätlin!), aga järgmisel juba võibolla jälle minu isiklikult peenralt ka. Rõhutan, et üle-eelmisel aastal sõime küll siin oma porgandeid ja isegi naereid. Sel aastal oli peenrapaus. Järgmisel teen topelt tagasi.

Aga inspireerituna tomatite hunnikust ja eriti nendest kõige alumistest, tahtsin teha mingit head ahjuvormi. Mul on selline raamat nagu "Itaalia köök" (oli vist? ma ei jaksa praegu kontrollima minna), kus on tomati-kartuli-sibulavorm, mis on mitu aastat olnud minu sügishooaja lemmik. Ma nüüd tuunisin seda natukene ja sain sellise mahlase roa.

Koostisosad:

- 8-9 kartulit

- 6-7 võimalikult suurt mahlast oma (või kellegi teise) aia tomatit

- pool suvikõrvitsat

- 1 paprika

- 2-3 küüslauguküünt

- 1-2 sibulat

- ürte, soola, pipart

- natuke vett

- õli

Teeme nii:

1. Kütame ahju 200 kraadini. Võtame suure lahtise klaasist ahjuvormi ja määrime selle soovi korral õliga (mina kasutasin kookosrasva, sest mulle lihtsalt meeldib sele mahe maitse). 

2. Lõikame kartulid õhukesteks viiludeks ja tomatid paksemateks viiludeks. Laotame kõige pealt vormi põhjale ilusti tomativiilud, nii et vormipõhi saab kaetud ja siis nende peale laotame kartuliviilud nii, et tomativiilud saavad kaetud. Soolaarmastajad võivad kartulitele soola-pipart raputada.

3. Hakime sibula, küüslaugu, suvikõrvitsa ja paprika tükkideks ja pruunistame kergelt pannil õlis või kookosrasvas. Võtame segu tulelt maha ja segame sisse ürdid - nt basiiliku, oregano (või mis iganes meeldib ja saada on). Kes tahab, võib kogu segu soola-pipraga maitsestada. Mina seda ei teinud, kuna plaanisin seda rooga ka oma imikule pakkuda ja teda ma veel soolaga toita ei soovi. Ja ma ise ka proovin soolast vaikselt loobuda. 

4. Nüüd valame saadud segu vormis ootavale kartulikihile ja jaotame ühtlaselt ära. Ja edasi paneme jälle peale kartuliviilud, siis nende peale tomativiiludekihi ja soolaarmastajad saavad jälle natuke soola peale raputada. Kõige peale on kaval ikkagi veel natuke kartuleid panna, sest need jäävad pärast mõnusalt krõbedad.

5. Kõige lõpuks valame nurgast vormi põhja natuke vett. Mina valasin kuskil veerand tassi või isegi vähem. Põhiline, et vormi põhi oleks enamvähem veega kaetud, aga mitte rohkem. Tomatid annavad ka natuke vett pärast välja.

6. Nüüd paneme selle kauni roa ahju ja küpsetame kuskil 30 minutit või kuni kartulid on pehmed - see aeg oleneb ka inimeste "õhukeste viilude" tõlgendusest. Ja siis võtame välja ja sööme ära. Kõik.

Mis mulle eriti meeldis selle roa juures, oli see kergelt mehune tomatikaste, mis seda rooga vormipõhjas saatma jäi. Seda suudavad ainult mahlased, lihavad vanaematomatid, ma kahtlustan. Ja meie sõimegi rooga täiesti soolavabalt. Meie lastega tõesti soolast puudust ei tundnud - nii mahlane ja mõnus oli ja ürdid täitsid selle rolli kenasti ära. Martin küll võttis vaikselt soolatopsi kõrvale.

Talvisel ajal saab tomatid tükeldatud purgiomadega asendada. Ja üleüldse võib sellesse vahekihti midaiganes lisada - seeni või baklazhaani või miks mitte ube või midagi veel.