Külmetusepeletajast püreesupp röstitud porganditest

Tahtsin porgandipüreesuppi. Otsisin ja otsisin. Leidsin mitu erinevat, kuid siiski mitte täiuslikku retsepti. Ja nõidusin nendest ühe kaunitari. Supp tuli ilus nii väljast kui seest. Ja kui nad veel surnud ei ole, imestavad kõik siiani.

Mida vaja:

- 6 spl oliivõli
- 600 grammi porgandeid kangideks lõigatuna
- kahesentimeetrine jupike ingverit, riivituna
- 2-3 peotäit lillkapsaõisikuid
- 2 kartulit kuubikutena
- 2 sibulat
- 4 küüslauguküünt
- liiter puljongit (kasutasin Biomarketi ökoköögiviljapuljongipulbrit)

Kuidas teha:

1. Kuumuta ahi 225 kraadini. Laota porgandikangikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale u 3 spl õli ja sahmi soola pipraga läbi. Pane kuskil 25 minutiks ahju (kuni hakkavad pruuniks minema), vahepeal sega vähemalt korra.

2. Haki sibul ja küüslauk ning kuumuta potipõhjas 3 spl oliivõlis klaasjaks. Lisa ingver ja kuumuta veel minutike. Mina kasutasin oma malmpotti.

3. Lisa kartulikuubikud ja lillkapsaõisikud koos puljongiga potti ja hauta tasasel tulel 20-25 minutit kuni juurikad on pehmed. Lisa ahjusttulnud porgandid.

4. Püreesta oma supike ja kuumuta soovi korral veelkord läbi. Maitsesta soola ja pipraga.


P.S. Minu lastele tundub püreesupp igavavõitu ja nemad on nõus seda sööma siis, kui viskan supi sisse peotäie külmutatud rohelisi herneid (boonusena jahutavad suppi) või siis keedetud ube (või purgiube).

Kelmikas köögivilja-läätsepada

Esmalt pean pika kirjutamispausi osas tooma sellise alatitöötava vabanduse, mida ikka paari aasta tagant tuua olen saanud - sain jälle beebi! See muidugi ei tähenda, et ma poleks vahepeal perele süüa teinud, aga tähendab, et ma ei oska veel hästi üheaegselt nelja asjaga tegeleda. Näiteks uusi retsepte otsida, mähkmeid vahetada, lastele onni ehitada ja tabada seda hetke, mil on piisavalt valgust toidu pildistamiseks. No küll ma õpin. Soovin endale ja kõigile teile sel käesoleval aastal ikka siis piisavalt köögiaega, heldet guuglit ja hästivarustatud kaupluseid!

Seekord otsisin mingit rooga, kuhu toppida kapisseisvad paprikad ja sellerivarred ja mis sisaldaks läätsesid ka. Kuna olen nüüd uhke imetav ema, olen beebi seedimist jälginuna ikkagi oad mõneks ajaks kurvalt nurka nutma jätnud. Läätsed, tundub, ei ole nii beebikõhuvaenulikud. No ja leidsin ühe mõnusa köögiviljalise ja tomatise roa, mida serveerisin poolele perele riisiga ja teisele, kartulitkummardavale osale kartuliga. Originaalis eelistatakse roas köögivilju suuremate tükkidena, aga meie suuretükipõlguritele tegin ma kõik tükid pisikesed ja üsna ühesuurused. Üldse ei kahetse. Ma kindlasti sööksin seda veel ja veel nii kartuli kui riisiga. Aga mul on ka kogu aeg küht tühi, nii et mis objektiivne allikas ma siin olen, eksole.

Näide beluga läätsedest. Roast pilti pole - mul on beebi. Ja veel kaks last.

Mida vaja:

1 spl õli

1 hakitud sibul

3 küüslauguküünt

1 spl suitsupaprikapulbrit (smoked paprika)

0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid

1 spl kuivatatud tüümiani

3 tükeldatud porgandit

2 tükeldatud sellerivart

2 tükeldatud paprikat

2 400-grammist purki purustatud tomateid

250ml puljongit (minul biomarketi köögiviljapuljongipulber)

2 tükeldatud suvikõrvitsat

250g keedetud läätsesid (minul olid beluga läätsed, mis jäid mõnusad ja ei lagunenud)

(1-2 spl agaavisiirupit või muud magustajat)

(2 värsket tüümianioksa)

 

Kuidas teeme:

 

1. Kuumuta suurel pannil või pajas üli ja lisa sibulad. Klaasista neid 5-10 minutit ning lisa küüslauk,  vürtsid, kuivatatud tüümian, porgandid, paprika ja seller ning lase 5 minutit veel küpseda.

 

2. Lisa purustatud tomatid, suvikõrvits ja puljong (ja tüümianioksad tervena) ning lase kuskil 30 minutit kaane all podiseda, kuni köögivili on meeldivalt pehme. Kui kasutad värsket tüümiani, siis nüüd on õige aeg oksad toidust välja visata. Minul oksi polnud, panin natuke kuivatatud tüümiani juurde.

 

3. Lisa keedetud läätsed ja lase roakene uuesti podisema. Maitse ja lisa soovi korral soola-pipart ja ka magustaja - mulle tundus vajalik. 

 

4. Naudi riisi või kartulitega või millega iganes soovid.

 

Gluteenivabad vegan-piparkoogid ehk mida siin enam oodata!

Eelmisel aastal ei leidnud ma sellist head ja talletamistväärt gluteenivabade piparkookide retsepti - kõigil oli midagi viga. Aga sel aastal leidsin selle ja õnnestus kohe! Natuke lisasin ja võtsin ära ja saingi oma selleaastase piparkoogiretsepti! Ilmselt olen vahepeal lihtsalt nii palju arenenud, et kogu köögistoimuv on minu jaoks lapsemäng juba (või siis ma olen õppinud leppima gluteenivabaduse eripäradega)! Tänan siinkohal oma õde, kes märkis, et pani oma taignasse mandlijahu ja tõesti, see oli üks asendamatu lisand! Peab tunnistama, et minu tulemus ei ole kindlasti nii kergesti voolitav kui üks harilik nisujahutaigen, aga pidades silmas, et tegu on ikkagi gluteenivaba taignaga, on see ikkagi suurepärane! Tegime koos lastega ja saime hakkama! Kui koogid juba elusana pannile olid jõudnud, oli edasine üks suur piparkoogipidu!

Mida vaja:

- 2 1/4 tassi gluteenivaba jahu (panin pooleks riisijahu ja glv kaerajahu)
- 1/2 tassi mandlijahu
- 3 tl piparkoogimaitseainet
- 1 tl vaniljepulbrit
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 1/2 tl (roosi)soola
- 1 tass kookossuhkrut või muud pruuni suhkrut
- 100g sulatatud taimset rasva (nt kookosrasva)
- 1/4 tassi kookospiima


Kuidas teeme:

1. Sega kokku kõik kuivad ained, siis kõik märjad ained ja siis sega need ka veel kõik kokku.

2. Vormi taignast kaks vorstikest ja mässi toidukilesse. Hoia mõni tund külmas ja kui pärast on taigen liiga kõva või mure, mudi seda märgade kätega - niiskus teeb ta jälle taignamaks!

3. Pane ahi sooja 180 kraadi juurde. Rulli taigent jahusel laual nagu ikka. Väga õhukeseks seda siiski rullida ei anna, nii et tunde järgi.

4. Pane koogid küpsetuspaberiga kaetud pannile ja siis kuskil 8-9 minutiks ahju. Väga palju kauem ei ole mõistlik, sest siis hakkab juba maitse kannatama.

Sellest kogusest peaks saama 3-4 pannitäit - oleneb, kui palju taigent voolimise käigus "ära kaob". Mina tegin koos lastega ja loomulik kadu oli kuskil pannitäie piparkookide jagu taigent.

Sulnis vegan sahvrisupp kikerhernestest, tomatitest ja kookospiimast

Tahtsin ükspäev kikerhernesuppi. Natuke otsisin ja leidsin selle. Ja see on tõesti-tõesti (veel ja veel)proovimistväärt! Mina sõin, lapsed sõid ja kui Martin oleks ka kodus olnud, oleks temagi söönud! See on selline meeldiv ja soojendav ja igati sügistalvine supp. Mida külmemaks läheb, seda rohkem tśillit lisa.

Mida vaja:

- paar spl oliivõli
- 1 hakitud sibul
- 2-3 küüslauguküünt
- 0,5 tl suitsutatud paprikapulbrit
- 0,5 tl magusa paprika pulbrit
- sool, pipar
- 1 spl palsamiäädikat
- 400g purustautd tomateid (purgis või päris)
- natuke (1 tl) suhkrut või muud magustajat (agaavisiirupit, näiteks)
- 0,5 tl tüümiani
- 1,5-2 purki konserveeritud kikerherneid
- 1 tass vett
- 3 spl pärmihelbeid
- tśillit maitse järgi


Kuidas teeme:

1. Kuumuta potis õli, lisa sibul ja küüslauk, natuke soola ja pipart ja kuumuta kuni sibul muutub klaasjaks. Lisa paprikapulbrid ja kuumuta veel kuskil 30 sekundit. Lisa siis palsamiäädikas ja sega läbi. Siis lisa tomatid, magustaja ja tüümian, sega jälle. Ja siis lisa 1 purk kikerherneid, kookospiim ja vesi. Kata kaanega ja lase 20 mintsa podiseda. Siis võta tulelt ja lase natuke rahuneda.

2. Pane supike kannmikserisse. Mina kasutasin värskeid tomateid ja minu jaoks tundus supike natuke liiga vedel püreestamiseks, seega ma valasin enne natuke vedelikku ära. Aga see on maitse asi. Maitsesta - lisa pärmihelbed ja soola, pipart, kui on puudu.

3. Kui supp on püreestatud, vala see potti tagasi ja lisa ülejäänud terved kikerherned. Kui tahad rohkem, lisa terve purk, kui tahad vähem, siis lisa nii palju, kui heaks arvad :)

4. Kaunista tüümiani ja oliivõliga.

Vegan banaanikeeks - igavesti Sinu südames

Seda keeksi olen ma teinud juba maeiteamituaastat. Minu retsept on siiani ühel väiksel rebitud märkmikulehel, mis on köögis kokaraamaturiiulis kindlas kohas. Selline püha värk on sellega. Ainult et ma olen siiani muutnud selle vaid gluteenivabaks ja nüüd siis proovisin ära, kuidas oleks see keeks lisaks veel loomsevabana. Ma pean ütlema, et ma jätsin täiesti süüdimatult retseptist välja kaks muna ja absoluutselt mitte midagi ei juhtunud. Keeks ikka sama ideaalne, kui mitte öelda, et ideaalsem veel, sest ükski loom ei ole ju asjasse segatud!
Lisaks oleme meie teinud nii, et valame pool valmissaanud taignast vormi ja siis teisele poolele segame 2-3 spl kakaopulbrit ja paar spl agaavisiirupit juurde, nii et valmib marmorkeeks!

Siin ta on.

Mida vaja:

4 dl gluteenivaba jahu (minul 2 dl glv kaerajahu (Provena) ja 2 dl riisijahu)
0,5 dl mitte väga peeneks purustatud mandleid või muid pähklilisi (nt kreeka pähkleid)
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
0,5 tl kardemoni
100g kookosrasva või muud rasvainet
1,5 dl tumedat suhkrut või 6-7 spl agaavisiirupit või 4 kuhjaga spl mett
2 dl kookospiima (Santa Maria tetrapakis)
3 purukstambitud banaani


Kuidas teeme:

1. Kuumuta ahi 180 kraadini.

2. Sega kokku kuivad ained (kui kasutad magustajana suhkrut, siis lisa see ka siin).

3. Sulata rasv ja sega kookospiima, agaavisiirupi ja banaanidega. Kui kasutad mett ja mesi on kõva, võid seda koos rasvaga pisut sulatada.

4. Sega kõik kokku, maitse, kas on parajalt magus (vastasel juhul lisa mett. Mulle sobis 4 spl ideaalselt) ja vala palmirasvaga määritud keeksivormi. Küpseta 50 minutit kuni tund - kuni tikk jääb kuivaks! Ja pean mainima, et see keeks ei jää üldse mitte kuiv, vaid selline meeldivalt (banaani)mahlane.

5. See on ikka väga hea.

Meeldivalt vürtsine riisi-läätsepada pingutustväärt värske tomati salsaga (Pico de Gallo)

Tegin jälle seda guugliasja (kõrvus kajamas Martini kõmisev hüüd: "Misasja Sa neid kokaraamatuid kokku ostad?!". Ja vastan siinkohal kohe ära, Martin: "Kokaraamatud on tänapäeval vastupandamatult kaunid ja inspiratsiooniks asendamatud! Pluss hoiavad aeg-ajalt ka lapsi tegevuses." ) - tahtsin mingit riisi-oa-läätsepada ja sain. Pluss, kuna mul ei olnud PARAJASTI kapis tomatisalsat (teil on või?), siis tegin selle ka siis ise ja vaimustusin veel rohkem (Google, I love You!). Sain malmpajatäie imelist toitu, mille pärast ma alati möödaminnes uue lusika määrisin. Ja siis jälle veendusin, et see on ikka üks vastupandamatu roog.

Mida vaja:

- paar spl oliivõli    
- 2-3 purustatud küüslauguküünt
- tassitäis peenemalt tükeldatud sibulat
- (1 roheline paprika tükeldatuna (mul ei olnud))
- 3-4 tassi köögiviljapuljongit (kasutasin Biomarketi pärmivaba varianti)
- 3/4 tassi pruuni riisi
- 1/2 tassi rohelisi läätsi
- 1 tl kuivatatud basiilikut
- 1/2-1 tl tśillit (lastele paneks vähem)
- 400-grammine purk punaseid ube (kidney beans)
- purk beebimaisitõlvikuid soolvees (või külmutatuna), tükeldatuna
- tass värske tomati salsat (juhised allpool)
                                            
Kuidas teeme:

1. Kuumuta pannil või haudepotis õlis küüslauku, sibulat (ja paprikat) kuskil 3 mintsa.

2. Sega juurde puljong, pruun riis, läätsed, basiilik ja tśilli ning oota podisemist.

3. Keera kuumus väiksemaks ja hauta kaane all, aeg-ajalt segades kuskil 30-40 minutit või kuni riis ja läätsed on õrnad ja pehmed ning kuni roog on vedeliku enam-vähem ära tarbinud. Selline asi, et mul polnud millegipärast kapis rohelisi läätsi  ja kasutasin segu punastest ja beluga läätsedest. Belugad panin õigel ajal sisse ja punased kuskil 25 minuti pärast. Ja olin  rahul.

4. Podisemise ajal valmista salsa (vt juhiseid allpool).

5. Lõpetuseks sega sisse oad, mais ja salsa ning kuumuta kuskil 5 minutit, kuni kogu moos on ühtlaselt soe ja valmis.

 

Värske tomati salsa (Pico de Gallo)

Mida vaja:

- 2-3 keskmist või suuremat koduaia tomatit peenelt tükeldatuna (mahlane lihatomat!)
- 1/3 tassi tükeldatud murulauku või rohelist sibulat
- 1/3 tassi peenelt hakitud mugulsibulat
- tśillit maitse järgi (või lihtsalt musta pipart)
- 1-2 spl värskelt pressitud laimi- või sidrunimahla
- 1/2-1 tl roosat soola (või meresoola)

Kuidas teeme:

Segame kõik kokku ja siis maitseme ja lisame vajadusel veel laimimahla, soola või pipart. Oleneb tomatite maitsest ja mahlasusest jms. Märgin, et kuna värske salsa läheb patta ainult viieks minutiks, siis sibul jääb krõmpsuv. Nii et mida väiksemad tükid, seda vähem krõmpsub, lapsed.
                                                                                                          

Sametine ja vegan suvikõrvitsasupp

Kuna suvikõrvitsad murravad meil siin uksest ja aknast sisse, otsisin eile lõunaks mõnda head ja lihtsat püreesupiretsepti. Ega ma eriline püreesupifänn tegelikult ei ole, aga minu meelest tuli nii hea ja kodune, et ma teeks seda veel. Ja see on selline tore supp, kuhu võib toppida kõik juurikaülejäägid, mis kappi seisma on jäänud. Seekord panin mina väikse lillkapsalõpu sisse. Retsept on pärit siit, mugandasin seda pisut ja lisasin kirsiks supile veel kookospiima ka. Serveerisin endale piprase tomatisaiaga (noh, maisigaletiga), teised sõid niisama. Ja igatsesin tegelikult oma galetile ka seenepasteeti.

Ja ma ei pea ilmselt mainimagi, mida ma suvikõrvitsa teise poolega tegin.

Mida vaja:

- 2-3 spl oliivõli
- 4 keskmist suvikõrvitsat (mul oli selline suur jurakas, millest võtsin pool)
- 2 kartulit
- 2 sibulat
- 4 küüslauguküünt
- liiter puljongit (kasutasin Biomarketi ökoköögiviljapuljongipulbrit)
- lillkapsalõpp või nt porgandeid või herneid või midaiganes
- kookospiima tunde järgi (panin u 100 ml)

Kuidas teha:

1. Haki sibul ja küüslauk ning kuumuta potipõhjas oliivõlis klaasjaks. Mina kasutasin oma malmpotti.

2. Koori kartul (mina oma värsket kartulit ei koorinudki) ja lõika kuubikuteks, lisa need koos puljongiga potti ja hauta tasasel tulel 10 minutit.

3. Tükelda suvikõrvits ja muu kraam, mida otsutasid lisada, lisa potti ning kuumuta veel 10 minutit.

4. Kui juurviljad on haudunud, lisa kookospiim, püreesta supp,  ja kuumuta soovi korral veelkord läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

Serveeri tomati(ja/või taimse pasteedi)saiaga või maisigaletiga.
Mina mõtlesin, et sinna kõrvale sobiksid täiuslikult veel ise ahjusküpsetatud juurviljakrõpsud.