Kohe ei mäletagi, millal ma viimati mõnda endavalmistatud rooga samaväärselt nautisin kui seda risotot. Ei teagi, kas asi on paastuaja selgetes meeltes või maitsvas puhtas veinis (mis toidu sisse läks) või vanaema kasvatatud peetides või kevades...sel söömise hetkel olid justkui kõik maitsed tasakaalus.
Kuigi tavaliselt lisan risotole ka parmesani juustu, siis sel korral ei tundnud ma selleks mitte mingisugust vajadust. Sai täistaimne kõhutäis!
Millest koosneb?
- u 250g risoto riisi (panin ise täistera riisiga pooleks jälgides valmimisaegu)
- 1 keskmine eelkeedetud peet
- 1/2 keskmisest pastinaagist
- 1 suur sibul
- 3 suurt küüslauguküünt
- 1,5 dl valget veini (seekord oli pigem magus)
- sidrunimahla (oli vist u 1-2 spl)
- kookospiima (panin 100g, võib ka rohkem)
- 1 ökopuljongikuubik
- pipart, tüümiani
Tegin nii:
Praadisin hakitud sibulat pannil, kuni see muutus klaasjaks. Lisasin hakitud küüslaugud ja hautasin veel. Seejärel lisasin riivitud pastinaagi, riisi ja üsna pea ka veini. Lasin enamus veinil ära keeda, viskasin potti puljongikuubiku ning hakkasin jao kaupa (kuuma) vett lisama. Väikesteks tükkideks lõigatud peedi lisasin muidugi ka. See oli mul eelnevalt enam-vähem pehmeks keedetud. Kui riis hakkas valmima, maitsestasin rooga sutsu sidrunimahla ning tüümianiga. Kallasin juurde ka kookospiima ja lasin veel natuke podiseda. Maitsesin ning lisasin ka pipart.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar