neljapäev, 19. september 2013

Kakaone ja mahlane suvikõrvitsakook





See kook on meie sellesuvine lemmik. Mul näiteks ei olnud mingit plaani seda täna teha (eriti kuna ma olen praegu iga päev kooki teinud (ja sellest vähemalt pool ära söönud)), aga Maia päris tungivalt palus sokolaadikooki ja nii ta läks. Kuna ma tegin seda õhtul, siis ma seda veel päris ära süüa ei ole jõudnud. Homme ka päev ju.

Retsept pärineb Ragne blogist, mina muundasin selle piima-, suhkru- ja gluteenivabaks. Kuigi ma ostsin omale ka munaasendaja - prooviks või nii (see on selline spetspulber, mis koosneb erinevatest tärklistest ja mis veega segatuna peaks asendama muna. Päris okei on. Varsti jagan oma kahte õunakoogi retsepti ka, mille muutsin munavabaks. Kui lapsed lubavad ja ei riidle), siis täna läksin ikka muna teed. Millegipärast. (Nüüdseks olen ka munavaba varianti proovinud ja kook tuli sama suurepärane kui munaga!)

Aa, ja koogi leidsin muidugi tänu oma kuuele suvikõrvitsale, kes nurgas nutsid. Nüüd nutab neid viis ja pool.

Ained:

300 g suvikõrvitsat
1 dl kookosõli (või palmirasva või muud taimset rasva või suisa võid)
4 kuhjaga spl mett* või 6 spl agaavisiirupit (originaalis 175 g suhkrut)
200 g jahu**
1 tl küpsetuspulbrit
3 sl kakaopulbrit
1 muna
2 sl kookospiima (originaalis hapukoor)



Teeme nii:

1. Riivime suvikõrvitsa (sisu ära eemalda).
Tähelepanek: riivi peenema riiviga, muidu jäävad sellised suured suvikõrvitsaribad, mis ei ole nii meeldivad kui väiksed ribad, mumeelest.
 
2. Pane kõik ained kaussi ning sega ühtlaseks. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Mina kasutasin 20 cm läbimõõduga vormi, sest siis tuli kook sellise mõnusa paarisentimeetrise kõrgusega. Suuremas vormis jäi ta minu maitse jaoks pisut liiga õhukeseks.
 
3. Küpseta 180 kraadi juures u 30 minutit. Sisu peaks jääma natuke brownie-lik ja märg (issand, tahaks veel seda juba).
 
4. Ahjusoojalt suurepärane! Ilmselt võib nautida ka jäätisega - piimavältijad nt banaanijäätisega.

 
* Minul on selline pehme, aga mitte vedel mesi, mida saab ilusti kuhjaga võtta ja segada on ka mõnus.

**Mina kasutan tavaliselt segu erinevatest glv-jahudest. Tavaliselt on mul valikus riisijahu, glv kaerajahu, tatrajahu, maisijahu ja kartulitärklis. Neid ma siis kombineerin vastavalt tujule ja sahtli varustusastmele. Seekordne valik oli (umbkaudselt)75g glv kaerajahu (Provena, ostsin Prismast), 75g maisijahu ja 50g kartulitärklist.

teisipäev, 17. september 2013

Oad Gruusiapäraselt

Mehe tungiva nõudmise oakarri järele ja minu põikpäise veendumuse, et oast ei saa head karrit, sündis idamaine ja koriandrine oahautis. Retsepti mugandasin Nami-Nami Lobio retseptist. Kuna originaalis seda rooga kunagi söönud pole, ei oska ma öelda, kas neil ka midagi peale ubade ühist on. Igatahes maitses see toit meie perele hästi.

1 tass kuivatatud punaseid ube
1 suurem porgand
1 suurem vars varssellerit
1 suurem sibul
3-4 küüslauguküünt
8 kivita kuivatatud ploomi
400g purustatud tomateid
oliivõli
India maitseainesegu
balsamico-äädikat
tšillihelbeid
pipart
soola
pruuni suhkrut
peotäis värsket koriandrit

Pane oad eelneval õhtul rohke veega likku.Enne toidu valmistamist loputa oad ja pane puhta veega umbes tunniks keema. Samal ajal puhasta porgand, varsseller, sibul ja küüslauk, loputa kuivatatud ploomid ja tükelda kõik väikesteks tükkideks. Kui oad on juba peaaegu pehmed, kuumuta paksupõhjalise poti põhjas õli ja lisa tükeldatud porgand, varsseller, sibul, küüslauk. Kuumuta neid mõni minut ning lisa siis purustatud tomatid ja kuivatatud ploomi tükid. lisa maitseained ja lase 15-20 min. podiseda. Lisa oad ja lase veel 10 min. haududa. Maitse ja lisa vajadusel maitseaineid ning värkse koriander. Serveeri basmati riisiga.

teisipäev, 3. september 2013

Eriti lihtne ja eriti roheline rohelise herne püreesupp


Selle retsepti ma lihtsalt pean siia lisama. See on puhas otselaen Sandra Vungilt (taimetoit.ee), aga kuna see esindab kõike seda, mida kahelapseema argipäevaroog tähendab, siis lisan selle meie blogisse ka. Kuna see on niii lihtne, siis ei raatsiks siia kohe midagi lisada. Mina muutsin seda, et kasutasin saumikseri asemel blenderit ja lisasin tilli-peterselli ja jätsin ära saia (nonäed, ikka õnnestus midagi muuta):).

Koostisosad:

- Pakk (400g) või poolteist külmutatud herneid
- 1 ökoköögiviljapuljongikuubik (sellise sõnaga saab raudselt mingi võistluse võita!)
- 2 tassi vett
- tilli-peterselli

Kuidas teeme:

1. Paneme oma kaks tassi vett keema, lisame herned ja kuubiku. Laseme kogu supi ilusti keema tõusta ja rohkem polegi vaja.

2. Viskame blenderisse peoga tilli-peterselli ja valame peale supi. Püreestame. Mina püreestasin seni, kuni hernekestasid ei olnud enam tunda. Saumikseriga jäid need natuke läbi kumama. Mitte et see halb oleks.

3. Serveerime.

Lapsed viskasid endale veel peoga külmutatud herneid supi sisse. Lisaks põnevale herneotsimisaktsioonile aitab see ka suppi kiiremini jahutada. Ja tõesti - see on nii hea supp. Kümne minutiga. Ja lapsed söövad.

Mahlane kartuli-tomativorm


Praegu tahaks köögiviljadeaja seisma panna terveks aastaks - tomateid, kurke, suvikõrvitsaid, porgandeid, no teate küll, kõike tuleb uksest-aknast. Ja peenralt. Kahjuks sel aastal tuleb see kõik veel ainult teiste inimeste peenardelt (aitäh emme ja Martini emme! ja Kätlin!), aga järgmisel juba võibolla jälle minu isiklikult peenralt ka. Rõhutan, et üle-eelmisel aastal sõime küll siin oma porgandeid ja isegi naereid. Sel aastal oli peenrapaus. Järgmisel teen topelt tagasi.

Aga inspireerituna tomatite hunnikust ja eriti nendest kõige alumistest, tahtsin teha mingit head ahjuvormi. Mul on selline raamat nagu "Itaalia köök" (oli vist? ma ei jaksa praegu kontrollima minna), kus on tomati-kartuli-sibulavorm, mis on mitu aastat olnud minu sügishooaja lemmik. Ma nüüd tuunisin seda natukene ja sain sellise mahlase roa.

Koostisosad:

- 8-9 kartulit
- 6-7 võimalikult suurt mahlast oma (või kellegi teise) aia tomatit
- pool suvikõrvitsat
- 1 paprika
- 2-3 küüslauguküünt
- 1-2 sibulat
- ürte, soola, pipart
- natuke vett
- õli

Teeme nii:

1. Kütame ahju 200 kraadini. Võtame suure lahtise klaasist ahjuvormi ja määrime selle soovi korral õliga (mina kasutasin kookosrasva, sest mulle lihtsalt meeldib sele mahe maitse). 

2. Lõikame kartulid õhukesteks viiludeks ja tomatid paksemateks viiludeks. Laotame kõige pealt vormi põhjale ilusti tomativiilud, nii et vormipõhi saab kaetud ja siis nende peale laotame kartuliviilud nii, et tomativiilud saavad kaetud. Soolaarmastajad võivad kartulitele soola-pipart raputada.

3. Hakime sibula, küüslaugu, suvikõrvitsa ja paprika tükkideks ja pruunistame kergelt pannil õlis või kookosrasvas. Võtame segu tulelt maha ja segame sisse ürdid - nt basiiliku, oregano (või mis iganes meeldib ja saada on). Kes tahab, võib kogu segu soola-pipraga maitsestada. Mina seda ei teinud, kuna plaanisin seda rooga ka oma imikule pakkuda ja teda ma veel soolaga toita ei soovi. Ja ma ise ka proovin soolast vaikselt loobuda. 

4. Nüüd valame saadud segu vormis ootavale kartulikihile ja jaotame ühtlaselt ära. Ja edasi paneme jälle peale kartuliviilud, siis nende peale tomativiiludekihi ja soolaarmastajad saavad jälle natuke soola peale raputada. Kõige peale on kaval ikkagi veel natuke kartuleid panna, sest need jäävad pärast mõnusalt krõbedad.

5. Kõige lõpuks valame nurgast vormi põhja natuke vett. Mina valasin kuskil veerand tassi või isegi vähem. Põhiline, et vormi põhi oleks enamvähem veega kaetud, aga mitte rohkem. Tomatid annavad ka natuke vett pärast välja.

6. Nüüd paneme selle kauni roa ahju ja küpsetame kuskil 30 minutit või kuni kartulid on pehmed - see aeg oleneb ka inimeste "õhukeste viilude" tõlgendusest. Ja siis võtame välja ja sööme ära. Kõik.


Mis mulle eriti meeldis selle roa juures, oli see kergelt mehune tomatikaste, mis seda rooga vormipõhjas saatma jäi. Seda suudavad ainult mahlased, lihavad vanaematomatid, ma kahtlustan. Ja meie sõimegi rooga täiesti soolavabalt. Meie lastega tõesti soolast puudust ei tundnud - nii mahlane ja mõnus oli ja ürdid täitsid selle rolli kenasti ära. Martin küll võttis vaikselt soolatopsi kõrvale.

Talvisel ajal saab tomatid tükeldatud purgiomadega asendada. Ja üleüldse võib sellesse vahekihti midaiganes lisada - seeni või baklazhaani või miks mitte ube või midagi veel.