Snickersismuuti ehk kakaone ja maapähkline rõõm klaasis

Kusagilt jäi kunagi silma smuuti, mis pidavat maitsema nagu Snickers´i šokolaad. Ja panin ta oma peas kuhugi lahtrisse tallele. Ja paar nädalat tagasi jõudis kätte tema aeg ja ta tuli jälle meelde. Nüüd värskendame siin seda mälu ikka ülepäeviti. Jagan teiega ka - väärib proovimist! Inspiratsiooni sain internetist, aga kokku segasin ikka omamoodi, nii et ma ei oska siia midagi linkida. Võib olla guugli.

Mida vaja:
(Antud kogusest saab kaks suurt või neli väikest klaasitäit)

3 banaani
2 tassi taimset piima (riisi-mandli, näiteks. Või hirsi.)
2 spl magustamata kakaopulbrit (võib ka kaarobiga asendada)
2 spl agaavisiirupit, vahtrasiirupit või mett (kes kasutab)
2-3 spl maapähklivõid (oleneb maitse-eelistusest)
1 spl jahvatatud chia-seemneid või linaseemneid
soovi korral mõnd eriti tervislikku pulbrit (nt kanepiseemnepulbrit või odraorasepulbrit või midagi)


Kuidas teeme:

Viskame asjad kannmikserisse ja vajutame nupule. Proovime, kas on meie jaoks piisavalt magus ja vajadusel magustame veeeel. Joome ja tahame veel.

Täistaimsed ja täisvõimsad kakao-mandli-śokolaadiküpsised

Tuli isu millegi śokolaadise järele (päris imelik, onju), tegin neid.

Mida vaja:

1 1/4 tassi gluteenivaba jahu (panin jälle segu riisi- ja glv kaerajahust)
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soola
2/3 tassi kakaopulbrit
1/2 tassi rasvainet (panin segu kookosõlist ja palmirasvast)
1 tass kookossuhkrut
1 spl rummi või konjakit
1/3 tassi riisi-mandlipiima (või mandlipiima)
3/4 tassi hakitud mandleid
1/2 tassi tükeldatud tumedat śokolaadi (vegan)

Kuidas teeme:

1. Pane ahi 175 kraadi juurde sooja. Sega kokku jahu, sool, küpsetuspulber ja kakao.

2. Sega kokku sulatatud rasv, alkohol ja suhkur.

3. Lisa märjale segule kuiv, vaheldumisi piimaga.

4. Kõige lõpuks lisa taignasse hakitud mandlid ja śokolaad.

5. Moodusta taignast väikesed pallid, aseta need küpsetuspaberiga kaetud pannile ning vajuta siis käega natuke lamedamaks.

6. Küpseta küpsiseid kuni 12 minutit. Lase pannil paar minutit seista ning siis tõsta mujale jahtuma.

Külmetusepeletajast püreesupp röstitud porganditest

Tahtsin porgandipüreesuppi. Otsisin ja otsisin. Leidsin mitu erinevat, kuid siiski mitte täiuslikku retsepti. Ja nõidusin nendest ühe kaunitari. Supp tuli ilus nii väljast kui seest. Ja kui nad veel surnud ei ole, imestavad kõik siiani.

Mida vaja:

- 6 spl oliivõli
- 600 grammi porgandeid kangideks lõigatuna
- kahesentimeetrine jupike ingverit, riivituna
- 2-3 peotäit lillkapsaõisikuid
- 2 kartulit kuubikutena
- 2 sibulat
- 4 küüslauguküünt
- liiter puljongit (kasutasin Biomarketi ökoköögiviljapuljongipulbrit)

Kuidas teha:

1. Kuumuta ahi 225 kraadini. Laota porgandikangikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale u 3 spl õli ja sahmi soola pipraga läbi. Pane kuskil 25 minutiks ahju (kuni hakkavad pruuniks minema), vahepeal sega vähemalt korra.

2. Haki sibul ja küüslauk ning kuumuta potipõhjas 3 spl oliivõlis klaasjaks. Lisa ingver ja kuumuta veel minutike. Mina kasutasin oma malmpotti.

3. Lisa kartulikuubikud ja lillkapsaõisikud koos puljongiga potti ja hauta tasasel tulel 20-25 minutit kuni juurikad on pehmed. Lisa ahjusttulnud porgandid.

4. Püreesta oma supike ja kuumuta soovi korral veelkord läbi. Maitsesta soola ja pipraga.


P.S. Minu lastele tundub püreesupp igavavõitu ja nemad on nõus seda sööma siis, kui viskan supi sisse peotäie külmutatud rohelisi herneid (boonusena jahutavad suppi) või siis keedetud ube (või purgiube).

Kelmikas köögivilja-läätsepada

Esmalt pean pika kirjutamispausi osas tooma sellise alatitöötava vabanduse, mida ikka paari aasta tagant tuua olen saanud - sain jälle beebi! See muidugi ei tähenda, et ma poleks vahepeal perele süüa teinud, aga tähendab, et ma ei oska veel hästi üheaegselt nelja asjaga tegeleda. Näiteks uusi retsepte otsida, mähkmeid vahetada, lastele onni ehitada ja tabada seda hetke, mil on piisavalt valgust toidu pildistamiseks. No küll ma õpin. Soovin endale ja kõigile teile sel käesoleval aastal ikka siis piisavalt köögiaega, heldet guuglit ja hästivarustatud kaupluseid!

Seekord otsisin mingit rooga, kuhu toppida kapisseisvad paprikad ja sellerivarred ja mis sisaldaks läätsesid ka. Kuna olen nüüd uhke imetav ema, olen beebi seedimist jälginuna ikkagi oad mõneks ajaks kurvalt nurka nutma jätnud. Läätsed, tundub, ei ole nii beebikõhuvaenulikud. No ja leidsin ühe mõnusa köögiviljalise ja tomatise roa, mida serveerisin poolele perele riisiga ja teisele, kartulitkummardavale osale kartuliga. Originaalis eelistatakse roas köögivilju suuremate tükkidena, aga meie suuretükipõlguritele tegin ma kõik tükid pisikesed ja üsna ühesuurused. Üldse ei kahetse. Ma kindlasti sööksin seda veel ja veel nii kartuli kui riisiga. Aga mul on ka kogu aeg küht tühi, nii et mis objektiivne allikas ma siin olen, eksole.

Näide beluga läätsedest. Roast pilti pole - mul on beebi. Ja veel kaks last.

Mida vaja:

1 spl õli

1 hakitud sibul

3 küüslauguküünt

1 spl suitsupaprikapulbrit (smoked paprika)

0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid

1 spl kuivatatud tüümiani

3 tükeldatud porgandit

2 tükeldatud sellerivart

2 tükeldatud paprikat

2 400-grammist purki purustatud tomateid

250ml puljongit (minul biomarketi köögiviljapuljongipulber)

2 tükeldatud suvikõrvitsat

250g keedetud läätsesid (minul olid beluga läätsed, mis jäid mõnusad ja ei lagunenud)

(1-2 spl agaavisiirupit või muud magustajat)

(2 värsket tüümianioksa)

 

Kuidas teeme:

 

1. Kuumuta suurel pannil või pajas üli ja lisa sibulad. Klaasista neid 5-10 minutit ning lisa küüslauk,  vürtsid, kuivatatud tüümian, porgandid, paprika ja seller ning lase 5 minutit veel küpseda.

 

2. Lisa purustatud tomatid, suvikõrvits ja puljong (ja tüümianioksad tervena) ning lase kuskil 30 minutit kaane all podiseda, kuni köögivili on meeldivalt pehme. Kui kasutad värsket tüümiani, siis nüüd on õige aeg oksad toidust välja visata. Minul oksi polnud, panin natuke kuivatatud tüümiani juurde.

 

3. Lisa keedetud läätsed ja lase roakene uuesti podisema. Maitse ja lisa soovi korral soola-pipart ja ka magustaja - mulle tundus vajalik. 

 

4. Naudi riisi või kartulitega või millega iganes soovid.

 

Gluteenivabad vegan-piparkoogid ehk mida siin enam oodata!

Eelmisel aastal ei leidnud ma sellist head ja talletamistväärt gluteenivabade piparkookide retsepti - kõigil oli midagi viga. Aga sel aastal leidsin selle ja õnnestus kohe! Natuke lisasin ja võtsin ära ja saingi oma selleaastase piparkoogiretsepti! Ilmselt olen vahepeal lihtsalt nii palju arenenud, et kogu köögistoimuv on minu jaoks lapsemäng juba (või siis ma olen õppinud leppima gluteenivabaduse eripäradega)! Tänan siinkohal oma õde, kes märkis, et pani oma taignasse mandlijahu ja tõesti, see oli üks asendamatu lisand! Peab tunnistama, et minu tulemus ei ole kindlasti nii kergesti voolitav kui üks harilik nisujahutaigen, aga pidades silmas, et tegu on ikkagi gluteenivaba taignaga, on see ikkagi suurepärane! Tegime koos lastega ja saime hakkama! Kui koogid juba elusana pannile olid jõudnud, oli edasine üks suur piparkoogipidu!

Mida vaja:

- 2 1/4 tassi gluteenivaba jahu (panin pooleks riisijahu ja glv kaerajahu)
- 1/2 tassi mandlijahu
- 3 tl piparkoogimaitseainet
- 1 tl vaniljepulbrit
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 1/2 tl (roosi)soola
- 1 tass kookossuhkrut või muud pruuni suhkrut
- 100g sulatatud taimset rasva (nt kookosrasva)
- 1/4 tassi kookospiima


Kuidas teeme:

1. Sega kokku kõik kuivad ained, siis kõik märjad ained ja siis sega need ka veel kõik kokku.

2. Vormi taignast kaks vorstikest ja mässi toidukilesse. Hoia mõni tund külmas ja kui pärast on taigen liiga kõva või mure, mudi seda märgade kätega - niiskus teeb ta jälle taignamaks!

3. Pane ahi sooja 180 kraadi juurde. Rulli taigent jahusel laual nagu ikka. Väga õhukeseks seda siiski rullida ei anna, nii et tunde järgi.

4. Pane koogid küpsetuspaberiga kaetud pannile ja siis kuskil 8-9 minutiks ahju. Väga palju kauem ei ole mõistlik, sest siis hakkab juba maitse kannatama.

Sellest kogusest peaks saama 3-4 pannitäit - oleneb, kui palju taigent voolimise käigus "ära kaob". Mina tegin koos lastega ja loomulik kadu oli kuskil pannitäie piparkookide jagu taigent.

Sulnis vegan sahvrisupp kikerhernestest, tomatitest ja kookospiimast

Tahtsin ükspäev kikerhernesuppi. Natuke otsisin ja leidsin selle. Ja see on tõesti-tõesti (veel ja veel)proovimistväärt! Mina sõin, lapsed sõid ja kui Martin oleks ka kodus olnud, oleks temagi söönud! See on selline meeldiv ja soojendav ja igati sügistalvine supp. Mida külmemaks läheb, seda rohkem tśillit lisa.

Mida vaja:

- paar spl oliivõli
- 1 hakitud sibul
- 2-3 küüslauguküünt
- 0,5 tl suitsutatud paprikapulbrit
- 0,5 tl magusa paprika pulbrit
- sool, pipar
- 1 spl palsamiäädikat
- 400g purustautd tomateid (purgis või päris)
- natuke (1 tl) suhkrut või muud magustajat (agaavisiirupit, näiteks)
- 0,5 tl tüümiani
- 1,5-2 purki konserveeritud kikerherneid
- 1 tass vett
- 3 spl pärmihelbeid
- tśillit maitse järgi


Kuidas teeme:

1. Kuumuta potis õli, lisa sibul ja küüslauk, natuke soola ja pipart ja kuumuta kuni sibul muutub klaasjaks. Lisa paprikapulbrid ja kuumuta veel kuskil 30 sekundit. Lisa siis palsamiäädikas ja sega läbi. Siis lisa tomatid, magustaja ja tüümian, sega jälle. Ja siis lisa 1 purk kikerherneid, kookospiim ja vesi. Kata kaanega ja lase 20 mintsa podiseda. Siis võta tulelt ja lase natuke rahuneda.

2. Pane supike kannmikserisse. Mina kasutasin värskeid tomateid ja minu jaoks tundus supike natuke liiga vedel püreestamiseks, seega ma valasin enne natuke vedelikku ära. Aga see on maitse asi. Maitsesta - lisa pärmihelbed ja soola, pipart, kui on puudu.

3. Kui supp on püreestatud, vala see potti tagasi ja lisa ülejäänud terved kikerherned. Kui tahad rohkem, lisa terve purk, kui tahad vähem, siis lisa nii palju, kui heaks arvad :)

4. Kaunista tüümiani ja oliivõliga.

Vegan banaanikeeks - igavesti Sinu südames

Seda keeksi olen ma teinud juba maeiteamituaastat. Minu retsept on siiani ühel väiksel rebitud märkmikulehel, mis on köögis kokaraamaturiiulis kindlas kohas. Selline püha värk on sellega. Ainult et ma olen siiani muutnud selle vaid gluteenivabaks ja nüüd siis proovisin ära, kuidas oleks see keeks lisaks veel loomsevabana. Ma pean ütlema, et ma jätsin täiesti süüdimatult retseptist välja kaks muna ja absoluutselt mitte midagi ei juhtunud. Keeks ikka sama ideaalne, kui mitte öelda, et ideaalsem veel, sest ükski loom ei ole ju asjasse segatud!
Lisaks oleme meie teinud nii, et valame pool valmissaanud taignast vormi ja siis teisele poolele segame 2-3 spl kakaopulbrit ja paar spl agaavisiirupit juurde, nii et valmib marmorkeeks!

Siin ta on.

Mida vaja:

4 dl gluteenivaba jahu (minul 2 dl glv kaerajahu (Provena) ja 2 dl riisijahu)
0,5 dl mitte väga peeneks purustatud mandleid või muid pähklilisi (nt kreeka pähkleid)
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
0,5 tl kardemoni
100g kookosrasva või muud rasvainet
1,5 dl tumedat suhkrut või 6-7 spl agaavisiirupit või 4 kuhjaga spl mett
2 dl kookospiima (Santa Maria tetrapakis)
3 purukstambitud banaani


Kuidas teeme:

1. Kuumuta ahi 180 kraadini.

2. Sega kokku kuivad ained (kui kasutad magustajana suhkrut, siis lisa see ka siin).

3. Sulata rasv ja sega kookospiima, agaavisiirupi ja banaanidega. Kui kasutad mett ja mesi on kõva, võid seda koos rasvaga pisut sulatada.

4. Sega kõik kokku, maitse, kas on parajalt magus (vastasel juhul lisa mett. Mulle sobis 4 spl ideaalselt) ja vala palmirasvaga määritud keeksivormi. Küpseta 50 minutit kuni tund - kuni tikk jääb kuivaks! Ja pean mainima, et see keeks ei jää üldse mitte kuiv, vaid selline meeldivalt (banaani)mahlane.

5. See on ikka väga hea.