Gluteenivabad vegan-piparkoogid ehk mida siin enam oodata!

Eelmisel aastal ei leidnud ma sellist head ja talletamistväärt gluteenivabade piparkookide retsepti - kõigil oli midagi viga. Aga sel aastal leidsin selle ja õnnestus kohe! Natuke lisasin ja võtsin ära ja saingi oma selleaastase piparkoogiretsepti! Ilmselt olen vahepeal lihtsalt nii palju arenenud, et kogu köögistoimuv on minu jaoks lapsemäng juba (või siis ma olen õppinud leppima gluteenivabaduse eripäradega)! Tänan siinkohal oma õde, kes märkis, et pani oma taignasse mandlijahu ja tõesti, see oli üks asendamatu lisand! Peab tunnistama, et minu tulemus ei ole kindlasti nii kergesti voolitav kui üks harilik nisujahutaigen, aga pidades silmas, et tegu on ikkagi gluteenivaba taignaga, on see ikkagi suurepärane! Tegime koos lastega ja saime hakkama! Kui koogid juba elusana pannile olid jõudnud, oli edasine üks suur piparkoogipidu!

Mida vaja:

- 2 1/4 tassi gluteenivaba jahu (panin pooleks riisijahu ja glv kaerajahu)
- 1/2 tassi mandlijahu
- 3 tl piparkoogimaitseainet
- 1 tl vaniljepulbrit
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 1/2 tl (roosi)soola
- 1 tass kookossuhkrut või muud pruuni suhkrut
- 100g sulatatud taimset rasva (nt kookosrasva)
- 1/4 tassi kookospiima


Kuidas teeme:

1. Sega kokku kõik kuivad ained, siis kõik märjad ained ja siis sega need ka veel kõik kokku.

2. Vormi taignast kaks vorstikest ja mässi toidukilesse. Hoia mõni tund külmas ja kui pärast on taigen liiga kõva või mure, mudi seda märgade kätega - niiskus teeb ta jälle taignamaks!

3. Pane ahi sooja 180 kraadi juurde. Rulli taigent jahusel laual nagu ikka. Väga õhukeseks seda siiski rullida ei anna, nii et tunde järgi.

4. Pane koogid küpsetuspaberiga kaetud pannile ja siis kuskil 8-9 minutiks ahju. Väga palju kauem ei ole mõistlik, sest siis hakkab juba maitse kannatama.

Sellest kogusest peaks saama 3-4 pannitäit - oleneb, kui palju taigent voolimise käigus "ära kaob". Mina tegin koos lastega ja loomulik kadu oli kuskil pannitäie piparkookide jagu taigent.

Sulnis vegan sahvrisupp kikerhernestest, tomatitest ja kookospiimast

Tahtsin ükspäev kikerhernesuppi. Natuke otsisin ja leidsin selle. Ja see on tõesti-tõesti (veel ja veel)proovimistväärt! Mina sõin, lapsed sõid ja kui Martin oleks ka kodus olnud, oleks temagi söönud! See on selline meeldiv ja soojendav ja igati sügistalvine supp. Mida külmemaks läheb, seda rohkem tśillit lisa.

Mida vaja:

- paar spl oliivõli
- 1 hakitud sibul
- 2-3 küüslauguküünt
- 0,5 tl suitsutatud paprikapulbrit
- 0,5 tl magusa paprika pulbrit
- sool, pipar
- 1 spl palsamiäädikat
- 400g purustautd tomateid (purgis või päris)
- natuke (1 tl) suhkrut või muud magustajat (agaavisiirupit, näiteks)
- 0,5 tl tüümiani
- 1,5-2 purki konserveeritud kikerherneid
- 1 tass vett
- 3 spl pärmihelbeid
- tśillit maitse järgi


Kuidas teeme:

1. Kuumuta potis õli, lisa sibul ja küüslauk, natuke soola ja pipart ja kuumuta kuni sibul muutub klaasjaks. Lisa paprikapulbrid ja kuumuta veel kuskil 30 sekundit. Lisa siis palsamiäädikas ja sega läbi. Siis lisa tomatid, magustaja ja tüümian, sega jälle. Ja siis lisa 1 purk kikerherneid, kookospiim ja vesi. Kata kaanega ja lase 20 mintsa podiseda. Siis võta tulelt ja lase natuke rahuneda.

2. Pane supike kannmikserisse. Mina kasutasin värskeid tomateid ja minu jaoks tundus supike natuke liiga vedel püreestamiseks, seega ma valasin enne natuke vedelikku ära. Aga see on maitse asi. Maitsesta - lisa pärmihelbed ja soola, pipart, kui on puudu.

3. Kui supp on püreestatud, vala see potti tagasi ja lisa ülejäänud terved kikerherned. Kui tahad rohkem, lisa terve purk, kui tahad vähem, siis lisa nii palju, kui heaks arvad :)

4. Kaunista tüümiani ja oliivõliga.

Vegan banaanikeeks - igavesti Sinu südames

Seda keeksi olen ma teinud juba maeiteamituaastat. Minu retsept on siiani ühel väiksel rebitud märkmikulehel, mis on köögis kokaraamaturiiulis kindlas kohas. Selline püha värk on sellega. Ainult et ma olen siiani muutnud selle vaid gluteenivabaks ja nüüd siis proovisin ära, kuidas oleks see keeks lisaks veel loomsevabana. Ma pean ütlema, et ma jätsin täiesti süüdimatult retseptist välja kaks muna ja absoluutselt mitte midagi ei juhtunud. Keeks ikka sama ideaalne, kui mitte öelda, et ideaalsem veel, sest ükski loom ei ole ju asjasse segatud!
Lisaks oleme meie teinud nii, et valame pool valmissaanud taignast vormi ja siis teisele poolele segame 2-3 spl kakaopulbrit ja paar spl agaavisiirupit juurde, nii et valmib marmorkeeks!

Siin ta on.

Mida vaja:

4 dl gluteenivaba jahu (minul 2 dl glv kaerajahu (Provena) ja 2 dl riisijahu)
0,5 dl mitte väga peeneks purustatud mandleid või muid pähklilisi (nt kreeka pähkleid)
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
0,5 tl kardemoni
100g kookosrasva või muud rasvainet
1,5 dl tumedat suhkrut või 6-7 spl agaavisiirupit või 4 kuhjaga spl mett
2 dl kookospiima (Santa Maria tetrapakis)
3 purukstambitud banaani


Kuidas teeme:

1. Kuumuta ahi 180 kraadini.

2. Sega kokku kuivad ained (kui kasutad magustajana suhkrut, siis lisa see ka siin).

3. Sulata rasv ja sega kookospiima, agaavisiirupi ja banaanidega. Kui kasutad mett ja mesi on kõva, võid seda koos rasvaga pisut sulatada.

4. Sega kõik kokku, maitse, kas on parajalt magus (vastasel juhul lisa mett. Mulle sobis 4 spl ideaalselt) ja vala palmirasvaga määritud keeksivormi. Küpseta 50 minutit kuni tund - kuni tikk jääb kuivaks! Ja pean mainima, et see keeks ei jää üldse mitte kuiv, vaid selline meeldivalt (banaani)mahlane.

5. See on ikka väga hea.

Meeldivalt vürtsine riisi-läätsepada pingutustväärt värske tomati salsaga (Pico de Gallo)

Tegin jälle seda guugliasja (kõrvus kajamas Martini kõmisev hüüd: "Misasja Sa neid kokaraamatuid kokku ostad?!". Ja vastan siinkohal kohe ära, Martin: "Kokaraamatud on tänapäeval vastupandamatult kaunid ja inspiratsiooniks asendamatud! Pluss hoiavad aeg-ajalt ka lapsi tegevuses." ) - tahtsin mingit riisi-oa-läätsepada ja sain. Pluss, kuna mul ei olnud PARAJASTI kapis tomatisalsat (teil on või?), siis tegin selle ka siis ise ja vaimustusin veel rohkem (Google, I love You!). Sain malmpajatäie imelist toitu, mille pärast ma alati möödaminnes uue lusika määrisin. Ja siis jälle veendusin, et see on ikka üks vastupandamatu roog.

Mida vaja:

- paar spl oliivõli    
- 2-3 purustatud küüslauguküünt
- tassitäis peenemalt tükeldatud sibulat
- (1 roheline paprika tükeldatuna (mul ei olnud))
- 3-4 tassi köögiviljapuljongit (kasutasin Biomarketi pärmivaba varianti)
- 3/4 tassi pruuni riisi
- 1/2 tassi rohelisi läätsi
- 1 tl kuivatatud basiilikut
- 1/2-1 tl tśillit (lastele paneks vähem)
- 400-grammine purk punaseid ube (kidney beans)
- purk beebimaisitõlvikuid soolvees (või külmutatuna), tükeldatuna
- tass värske tomati salsat (juhised allpool)
                                            
Kuidas teeme:

1. Kuumuta pannil või haudepotis õlis küüslauku, sibulat (ja paprikat) kuskil 3 mintsa.

2. Sega juurde puljong, pruun riis, läätsed, basiilik ja tśilli ning oota podisemist.

3. Keera kuumus väiksemaks ja hauta kaane all, aeg-ajalt segades kuskil 30-40 minutit või kuni riis ja läätsed on õrnad ja pehmed ning kuni roog on vedeliku enam-vähem ära tarbinud. Selline asi, et mul polnud millegipärast kapis rohelisi läätsi  ja kasutasin segu punastest ja beluga läätsedest. Belugad panin õigel ajal sisse ja punased kuskil 25 minuti pärast. Ja olin  rahul.

4. Podisemise ajal valmista salsa (vt juhiseid allpool).

5. Lõpetuseks sega sisse oad, mais ja salsa ning kuumuta kuskil 5 minutit, kuni kogu moos on ühtlaselt soe ja valmis.

 

Värske tomati salsa (Pico de Gallo)

Mida vaja:

- 2-3 keskmist või suuremat koduaia tomatit peenelt tükeldatuna (mahlane lihatomat!)
- 1/3 tassi tükeldatud murulauku või rohelist sibulat
- 1/3 tassi peenelt hakitud mugulsibulat
- tśillit maitse järgi (või lihtsalt musta pipart)
- 1-2 spl värskelt pressitud laimi- või sidrunimahla
- 1/2-1 tl roosat soola (või meresoola)

Kuidas teeme:

Segame kõik kokku ja siis maitseme ja lisame vajadusel veel laimimahla, soola või pipart. Oleneb tomatite maitsest ja mahlasusest jms. Märgin, et kuna värske salsa läheb patta ainult viieks minutiks, siis sibul jääb krõmpsuv. Nii et mida väiksemad tükid, seda vähem krõmpsub, lapsed.
                                                                                                          

Sametine ja vegan suvikõrvitsasupp

Kuna suvikõrvitsad murravad meil siin uksest ja aknast sisse, otsisin eile lõunaks mõnda head ja lihtsat püreesupiretsepti. Ega ma eriline püreesupifänn tegelikult ei ole, aga minu meelest tuli nii hea ja kodune, et ma teeks seda veel. Ja see on selline tore supp, kuhu võib toppida kõik juurikaülejäägid, mis kappi seisma on jäänud. Seekord panin mina väikse lillkapsalõpu sisse. Retsept on pärit siit, mugandasin seda pisut ja lisasin kirsiks supile veel kookospiima ka. Serveerisin endale piprase tomatisaiaga (noh, maisigaletiga), teised sõid niisama. Ja igatsesin tegelikult oma galetile ka seenepasteeti.

Ja ma ei pea ilmselt mainimagi, mida ma suvikõrvitsa teise poolega tegin.

Mida vaja:

- 2-3 spl oliivõli
- 4 keskmist suvikõrvitsat (mul oli selline suur jurakas, millest võtsin pool)
- 2 kartulit
- 2 sibulat
- 4 küüslauguküünt
- liiter puljongit (kasutasin Biomarketi ökoköögiviljapuljongipulbrit)
- lillkapsalõpp või nt porgandeid või herneid või midaiganes
- kookospiima tunde järgi (panin u 100 ml)

Kuidas teha:

1. Haki sibul ja küüslauk ning kuumuta potipõhjas oliivõlis klaasjaks. Mina kasutasin oma malmpotti.

2. Koori kartul (mina oma värsket kartulit ei koorinudki) ja lõika kuubikuteks, lisa need koos puljongiga potti ja hauta tasasel tulel 10 minutit.

3. Tükelda suvikõrvits ja muu kraam, mida otsutasid lisada, lisa potti ning kuumuta veel 10 minutit.

4. Kui juurviljad on haudunud, lisa kookospiim, püreesta supp,  ja kuumuta soovi korral veelkord läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

Serveeri tomati(ja/või taimse pasteedi)saiaga või maisigaletiga.
Mina mõtlesin, et sinna kõrvale sobiksid täiuslikult veel ise ahjusküpsetatud juurviljakrõpsud.

Lihtne ja ilus oa-tomatisupp. Maitseb nagu taevas.

Olen jõudnud nüüd otsusele, et ma ikkagi jagan seda vapustavat suppi blogis. Enne tahtsin seda ainult endale hoida! Aga ta on kuulsakssaamist väärt. Mine, supp, ja valluta maailmlaste südamed! Originaali leiate siit.

Mida vaja:

2 spl oliiviõli
2 sibulat
3 küüslauguküünt
1/2 tl vürtsköömnepulbrit
natuke tśillit

600 ml puljongit
400 ml purk purustatud tomateid või mitu päristomatit
3-5 spl tomatipastat
400 ml purk (punaseid) ube soolvees
6 keedetud kartulit
kui on, siis tükeldatud hapukurki

1-2 spl toorroosuhkrut, mett või muud magustajat
1 laimi mahl
soola, pipart
lehtkoriandrit

serveerimiseks soovi korral hapukoort


Kuidas teeme:

1. Kuumutame õlis sibula klaasjaks nii viie minutiga ja lisame tükeldatud küüslaugu, vürtsköömnepulbri ja tśilli. Kuumutame veel minutikese.

2. Lisame puljongi, tomatid, tomatipasta, oad, tükeldatud kartulid ja soovi korral ka tükeldatud hapukurk. Laseme 10 minutit kaane all podiseda. (Võin lisada, et olen ka keetmata kartulitega teinud ja siis läks jube kaua aega. Sellisel juhul peab oad alles kõige lõpuks lisama, et nad vahepeal koos kartulitega pudruks ei keeks.)

3. Võtame supi tulelt ja segame sisse magustaja, laimimahla ja soola-pipra. Maitseme ja lisame midagi, kui tundub puudu olevat (onju tore, kui retseptis niimoodi kirjutatakse :)). Mina olen vahel seda magustajat lisanud - eks see oleneb laimimahla kogusest ka.

4. Serveerime koriandrilehtedega ja sellise borśiliku tunde saamiseks võime ka hapukoort peale panna. Võibolla toimib ka sojakoor, aga ma pole veel proovinud. Ilma igasuguse kooreta on ka suurepärane.

Mustikapiim versioon 2.0

Käisin eile turul mustikal ja nagu vanasti, tahtsin teha seda nostalgilist
mustikapiima, kus tuli mustikad piima sees kahvliga katki teha ja siis suhkruga ära segada. Aga kuna piim ja suhkur ei ahvatlenud just, töötasin välja uusversiooni. Siin ta oli!

Mida vaja:

- klaas mustikaid
- kaks klaasi riisi-mandlipiima (või mandlipiima või muud taimset piima)
- magustamiseks maitse järgi banaani, mett, agaavisiirupit või midagi

Kuidas teeme:

Mina panin blenderisse lisaks mustikatele ja riisi-mandlipiimale veel pool banaani ja natuke mett. Blenderdasin, pildistasin ja jõin koos Martiniga ära. Saime nelja väiksema klaasi jagu.

Täiuslikud vegan kaerahelbeküpsised viiest koostisainest

Tahtsin küpsist. Lapsed tahtsid ka nagu midagi veel enne magamaminekut süüa. Läksin oma parimalt sõbralt guuglilt abi paluma ja tema soovitas mul proovida seda retsepti (seal on muide veel igast lahedaid asju mida proovida. Kui guugel juhatab). Nagu ikka, võisin temale loota ja nüüd pühendan talle selle postituse. Aitäh, musirull.

Erilist kunsti siin polegi - küpsetamisaeg sõltub sellest kui mahlaseid või krõbedaid kaerahelbeküpsiseid armastad. Mina armastan selliseid märjemapoolseid ja hoidsin neid ahjus umbes 14 minutit. Ja iga küpsis oli täiuslik.

Mida vaja:

(tulemas u 24 küpsist):

- tass datleid

- küps banaan

- 2 spl soolaga mandli- või maapähklivõid (kasutasin nt tahinit (seesamipasta) ja oli ka väga hea)

- 3/4 tassi mandli- või mingit pähklijahu (ehk jahvatatud pähklilisi)

- 3/4 tassi (gluteenivabasid) kaerahelbeid (nt Provena)

- soovi korral muid lisandeid nagu kuivatatud puuviljad, śokolaaditükid, seemned, pähklid jne. Mina lisasin chia-seemneid ja olin õnnest pöörane!

 

 

Kuidas teeme:

 

1. Leota datleid kuskil 10 mintsa kuumemapoolses vees, et need pehmeneksid, nõruta ja pane siis köögikombaini. Purusta kuni neist on väiksed tükid järel.

 

2. Lisa kombaini banaan ja mandlivõi. Vajuta nupule.

 

3. Nüüd raputa juurde mandlijahu ja kaerahelbed. Vajuta nupule ja töötle kuni tainas on märg ja nätske ja raskesti käsitletav. Nii ongi okei.

 

4. Pane segu kaussi ja vaata, kas sellele oleks vaja veel midagi lisada, et tainas saaks mõnusam - näiteks lisa mõni spl mandlijahu või kaerahelbeid, kui segu tundub liiga nätske või natuke vett, kui hoopis selline tunne tuleb. Kõik on lubatud - need on Sinu küpsised.

 

5. Nüüd lisa veel midagi, mis Sinu arvates küpsistest puududa ei tohiks - mina lisasin ainult chia-seemneid, sest minu väiksed rosinavihkajad olekksid muidu mu meeldivad küpsised ära põlanud. Ja pähklid olid kõik otsa saanud, millegipärast. Chia-seemned jätsid küpsistele sellise mooniseemnete-efekti, mis võttis mind põlvist nõrgaks.

 

6. Topi taigen kuskil 10 minutiks külmkappi tśillima ja soojenda ahi 190 kraadini.

 

7. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud pannile umbes supilusikasuurused kuhjad ja vormi veidi ümmargusemaks ja lamedamaks. Nad ei paisu küpsedes, nii et väga suuri vahesid jätma ei pea.

 

8. Pehmete, märjemate ja vastupandamatumate küpsiste saamiseks küpseta neid kuskil 14 minutit ja krõbedamate küpsiste ihaldajad võiksid kuskil 18 minutit kannatada.

 

9. Lase ahjusttulnud küpsistel paar minutit pannil jahtuda ja siis tõsta kaunile alusele. Söö kohe. Anna teistele ka.

 

10. Kui tahad neid säilitada (millegipärast), siis mõned päevad seisavad nad ilusti õhukindlas purgis, sealt edasi aga juba külmkapis.

 

 

Maasikasorbett ingverivahvlites

Olen jõudnud sorbeti armastuseni - esiteks seda nii lihtne teha ja teiseks maitseb ka ikka väga hästi. Ei jõua ära oodata, kui saab peenralt Eesti maasikad (muidugi esimesed lähevad kohe suhu), et siis nendest
kuumal suvepäeval imelist sorbetti valmistada.

Vahvlite jaoks läheb vaja:

2 munavalget
50g kookosrasva või võid
0,5 dl agaavisiirupit või mett
100g kaerajahu (gluteenivaba)
ingverit

Maasikasorbeti jaoks läheb vaja:

500g maasikaid
0,5dl toorsuhkrut
1 spl sidrunimahla

Kuumuta ahi 180 kraadini. Klopi munavalged lahti ja lisa juurde sulatatud rasvaine. Lisa juurde magusaine, jahu ja riivitud ingver (vastavalt oma ingverimaitse armastusele) ning sega kuni moodustub ühtne tainas. Ingveri võib vabalt ka ära jätta. Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga ja tee tainast õhukesed ringid paberile. Küpseta 5 minutit. Väljavõttes keera vahvlid kohe kuumalt koonuseks ja lase jahtuda.

Sorbeti jaoks tükelda maasikad ja sega suhkruga läbi. Jäta umbes tunniks ajaks seisma ja seejärel püreesta. Sorbeti valmistamiseks lisa segu, kas jäätisemasinasse või pane külma ning sega iga poole tunni tagant maasikapüreed kolm korda. Serveeri vahvlites.

Tõeliselt mõnus tomatisupp

Üks tõeliselt mõnus tomatisupi retsept. Originaal on pärit Jamie Oliveri sulest, mina tegin mõned kohendused.


Vaja läheb:

2 porgandit
2 vart varssellerit
2 sibulat
2 küüslauguküünt
oliiviõli
8-10 keskmist tomatit
0,5 l köögiviljapuljongit
peterselli
basiilikut

Kuidas teha:


Kuumuta potis õli ja lisa hakitud porgandid, varssseller, sibul ja küüslauk. Hauta ca 5 minutit. Soovi korral võib tomatid koorida, mind kerge tükiline konsistents ei häiri, seega olen lihtsalt tomatid tükkideks teinud ja potti lisanud. Hauta veel ca 15 minutit. Seejärel lisa puljong (originaalretseptis oli 1 liiter, kuid mulle meeldib paksem supp, seega vähendasin oluliselt vedeliku kogust. Seega võib seda enda maitse järgi paika panna). Keeda madalal kuumusel kuni kõik köögiviljad on pehmed. Lisa hakitud petersell ja basiilik. Kes soovib maitsestab soolaga. Püreesta supp ja head isu!

Tervistav smuuti spinatiga

Üks tõeliselt mõnus roheline smuuti rohke spinatiga (minu praegune suur lemmik). Just praegu võiks spinatit mõnuga tarbida, kuna see sisaldab ohtralt A-vitamiini, mis on oluline immuunsüsteemi tugevdaja.

Vaja läheb:

150ml vett
kaks peotäit spinatit
1 mango

Kuidas teha:

Esimese asjana blenderda vesi ja spinat korralikult läbi ning seejärel lisa juurde alles mango. Kreemisema konsistentsi saamiseks blenderda kogu segu mõned minutid.

Karamelliseeritud aedviljad riisiga

Vaatasin just, et mul vahepeal postitustes kaks kuud vahele jäänud. Need kaks kuud on kulunud ühe suure kirjateose kirjutamise peale, mis loodetavasti kulmineerub juunikuus saadava diplomiga. Nüüd aga püüan taas siin aktiivsem olla, et vahepealsed paremad katsetused ka siia kirja saaks.

Siit tuleb minu arvates suurepärane retsept, mida olen kasutanud, kui tuleb Hiina toidu isu. Valmib lihtsalt, kiirelt ja maitseb nii hästi. Originaalretsept, mida olen kohendanud, pärineb Gwyneth Paltrow kokaraamatust. Aedvilju võib täiesti oma maitse järgi lisada. Sellest kogusest jätkub kahele.

Vaja läheb:

1 paprika
pool baklažaani
1 varsseller
2 spl maisitärklist
soola
2 sl kookosrasva
2 küüslauguküünt
ingverit maitse järgi (mina pole üldse pannud, sest mu meesperele see väga ei meeldi)
75 ml rohelist sibulat
100 ml riisiveiniäädikat
75 ml rafineerimata pruuni suhkrut (olen teinud ka kookossuhkruga)
2 spl sojakastet
2 sl jämedalt hakitud värsket koriandrit

125 ml riisi

Kuidas teha:

Pane riis potis keema. Kuumuta vokkpannil kookosrasv. Lõika aedviljad tükkideks ja veereta maisitärklises. Lisa pannile purustatud küüslauguküüned, roheline sibul ja lase küpseda minut aega. Lisa aedviljad ja küpseta aeg-ajalt segades 5 minutit. Lisa äädikas ja suhkur ning küpseta kuni suhkur on korralikult karamellistunud, äädika maitse pehmenenud ja kogu segu tumepruun ning kleepuv. Lisa sojakaste ja küpseta veel 30 sekundit. Puista peale koriander ja serveeri riisiga kohe.

Prõksuv tatar

Nii tore on ikka inimestega rääkida ja avastada selliseid asju, millest Sul õrna aimugi ei olnud. Tänu oma naabrimehele (kes muideks on suurepärane kokk) sain teada, et ka tatar plaksub samamoodi nagu mais. Tulemuseks pisikesed krõmpsud tatraterakesed.

Vaja läheb:

tatar
kookosrasv

Kuidas teha:

Kuumuta kookosrasv poti põhjal kuumaks (kogu poti põhi peaks olema rasvaga kaetud), kata potipõhi tatraga ja pane kaas peale. Tatar hakkab prõksuma samamoodi nagu popkorn. Kui prõksumine on lõppenud, tõsta tatar potist välja jahtuma. Hea oleks panna tatar veidikeseks ajaks ka majapidamispaberile nõrguma. Ja mõnus snäkk ongi valmis.

Varakevadine pesto karulaugust

Igal kevadel algab üks karulaugutrall ja rahvas asub sellest energiat ammutama. Karulauk on minu jaoks tõeline kevadekuulutaja! Lisan siia blogisse ka ühe võimaliku retsepti paljudest, olen seda ise just nõnda teinud. PS: tegemist on üsna kange kraamiga, kedagi musitama otseselt peale söömist minna ei soovita. Aga tõesti maitsev on, pestot saab lisada toitudele ja niisama riisisaiaga krõbistada.

Kõik kogused on indikatiivsed ja sõltuvad isiklikest eelistustest - kes soovib pähklisemat, kes juustusemat pestot. Kui sellest saab tuletatud ka täiesti loomse-vaba versioon siis lisan selle samuti siia, praegu aga siis killukese juustuga :)

Mida vaja:
Punt karulauku
Oliiviõli
Peotäis kreeka pähkleid
Parmesani-laadset juustu
Laimi- või sidrunimahla

Pese ja kuivata karulauk. Pane kõik koostisosad köögikombaini või blenderisse ja püreesta. Maitse vahepeal ning lisa soovi korral ühte ja teist. Pesto säilitamiseks pane see purki ja nirista iga kord pärast võtmist peale oliiviõli.

Kergelt ninaniisutav taipärane köögiviljasupp kookospiimaga

Seda suppi olen juba niimitu korda teinud, et jube tüütuks on muutunud selle retsepti igakordne ülesotsimine. Ammu oli aeg ta siia panna, eks. Selleaastased sünnipäevapidustused on vaikselt otsa saanud ja nii saan ma jälle siis nüüd hakata süüa tegema! Supp oli nii hea, et mingeid eriparandusi väga ei vajanudki. Nuudlid asendasin riisinuudlitega.

Tühjad sissejuhatavad sõnad lõppevad ja päevamuutev supp algab.

Mida vaja:

1½ spl punast karripastat

1 spl õli

1L köögiviljapuljongit

400ml kookospiima (Santa Maria tetrapakis variant on ilma lisaaineteta) 

2 spl pruuni suhkrut või mistahes magustajat (mett või agaavisiirupit või midagi)

paar peotäit riisinuudleid

2 peenikesteks pulkadeks lõigatud porgandit

½ pead hiina kapsast, ribadeks lõigatud

tassike idusid

6 poolitatud kirsstomatit

ühe laimi mahl

peotäis hakitud värsket koriandrit (mul oli kuivatatud ja panin 2-3 spl)

(3 rohelise sibula vart (kõigepealt pooleks ja siis peenikesteks ribadeks lõigatud))

 

 

Ja mismoodi teeme siis:

 

1. Võta suur vokkpann või sedamoodi pann, pane sinna karripasta ja õli vaikselt susisema.
2. Kuskil minutikesest peaks piisama, et karripasta hakkaks meeldivaid aroome eritama. Kui see juhtub, siis lisa puljong, kookospiim ja magusaine. Lase kolm minutit podiseda.
3. Lisa porgandid ja hiina kapsas ja lase kuskil 6 minutit podiseda või proovi, millal on köögivili Sinu jaoks sobiva küpsusastme saavutanud.
4. Viska sisse idud, tomatid ja riisinuudlid (minul olid sellised imepeened ja said minutiga valmis. Kui kasutad paksemaid, vaata pakilt valmimisaega ja lisa siis need neile sobival ajal supile).
5. Pigista sisse laimimahla jällegi vastavalt isiklikule maitsele ja kui tunned, et miskit on puudu, siis maitsesta veel millega tahad.
6. Tõsta supike kausikesse ja kaunista koriandri ja sibulavartega (mida mina ei teinud).

 

Fantastiline õuna-banaani-tagurpidikook pisikese kookose ja üllatusrosmariiniga

Sel nädalal on mul kuidagi kohe retseptienergiakanal avatud. Hommikul ma juba tean, et täna tahan justtäpselt mehhikopärast oa-tomatisuppi ja siis lähen retsepti otsima ja leian mõned ja keedan nendest perele ühe kõigile sobiva supersupi kokku. Või siis, et täna tahan banaani-õunapirukat. Läksin, otsisin, leidsin. Küll oli mul aega vähevõitu ja esimene otsing ei andnud nüüd niipalju erinevaid ja põnevaid tulemusi, kui ma ootasin. Aga - Ragne blogi aitas mind seekord välja! Vabastasin koogi gluteenist ja loomsest, lisasin natuke kookost ja rosmariini (tunne tuli kohe selline. Eelmisel suvel tegi mu õde ühte õuna-martsipanikooki, kuhu lisas rosmariini ja see avaldas mulle sellist muljet, et alateadvus kaevas selle nüüd seoses selle koogiga välja (tänks, õde ja alateadvus!) ja pärast kõik rõõmustasid. Meie, muidugi, sõime pidupäeva puhul seda Lamuu kookosejäätisega. Aga tulevikus plaanin tulevikus soetatava jäätisemasina abil pühendada just sellele koogile ühe taimse jäätise. Võibolla siis näiteks jätaks koogist rosmariini välja ja paneks selle hoopis jäätisesse. Näiteks. Või siis kui ikka üldse ei raatsi, siis teen kookosejäätise.

 
Mida vaja:

4-5 keskmist õuna (nii et kuni kolmveerand vormist oleks täidetud)
1 banaan
4 spl mett, agaavisiirupit või roosuhkrut
1 spl tärklist
1 tl kaneeli
0,5 tl jahvatatud kardemoni
0,5 sl tükkideks näpistatud värsket rosmariini
(või 0,5 tl kuivatatud rosmariini)

Kate:

1 dl gluteenivaba jahu (panin riisijahu ja glv kaerajahu pooleks)
0,5 dl kookoshelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
100 g palmirasva kuubikuteks lõigatuna
2 spl roosuhkrut (panin indiaanisuhkrut, jäi mõnus karamelline)
väike peotäis mandleid jämedalt hakituna


Kuidas teeme:

1. Koori ja tükelda õunad ja banaan ja sega need mee, tärklise, kaneeli, kardemoni ja rosmariiniga. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud 20cm läbimõõduga koogivormi.

2. Katte jaoks näpi kõik koostisained omavahel kausis tükiliseks seguks ja pudista see õunte-banaanide peale.

3. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni kook on pealt kaunis ja kuldne.

5. Eriti soojalt soovitan seda nautida soojalt mingi jäätiselisega, sest see jubehästi sobib sinna kõrvale. Kui teen sobiva taimse jäätise, siis ausõna, lisan selle ka siia.

Eriti mõnus peedirisoto (vegan)

Kohe ei mäletagi, millal ma viimati mõnda endavalmistatud rooga samaväärselt nautisin kui seda risotot. Ei teagi, kas asi on paastuaja selgetes meeltes või maitsvas puhtas veinis (mis toidu sisse läks) või vanaema kasvatatud peetides või kevades...sel söömise hetkel olid justkui kõik maitsed tasakaalus.
Kuigi tavaliselt lisan risotole ka parmesani juustu, siis sel korral ei tundnud ma selleks mitte mingisugust vajadust. Sai täistaimne kõhutäis!


Millest koosneb?

- u 250g risoto riisi (panin ise täistera riisiga pooleks jälgides valmimisaegu)
- 1 keskmine eelkeedetud peet
- 1/2 keskmisest pastinaagist
- 1 suur sibul
- 3 suurt küüslauguküünt
- 1,5 dl valget veini (seekord oli pigem magus)
- sidrunimahla (oli vist u 1-2 spl)
- kookospiima (panin 100g, võib ka rohkem)
- 1 ökopuljongikuubik
- pipart, tüümiani


Tegin nii:

Praadisin hakitud sibulat pannil, kuni see muutus klaasjaks. Lisasin hakitud küüslaugud ja hautasin veel. Seejärel lisasin riivitud pastinaagi, riisi ja üsna pea ka veini. Lasin enamus veinil ära keeda, viskasin potti puljongikuubiku ning hakkasin jao kaupa (kuuma) vett lisama. Väikesteks tükkideks lõigatud peedi lisasin muidugi ka. See oli mul eelnevalt enam-vähem pehmeks keedetud. Kui riis hakkas valmima, maitsestasin rooga sutsu sidrunimahla ning tüümianiga. Kallasin juurde ka kookospiima ja lasin veel natuke podiseda. Maitsesin ning lisasin ka pipart.

Röstitud maguskartul tummise tomatikastmega

Sellest kõhtutäitvast roast on saanud meie pere selle talve täielik lemmik ja olen seda teinud nüüdseks juba mitmeid kordi. Maguskartul muutub ahjus röstides eriti magusaks ja karamelliseks ja tummine tomatikaste sobib sinna juurde kui valatult. Eriti tore on see, et peale sibula ja küüslaugu ei peagi midagi hakkima, mis mulle samuti istub. Kastme koostisosade nimekiri tundub pikavõitu kuid sellest ei maksa heituda, tulemus on seda väärt ja ained tegelikult väga lihtsad! See on tõesti geniaalne roog. Retsepti näppasin sellisest sõltuvust tekitavast blogist: www.mynewroots.org.

Mida vaja?

Röstitud maguskartulid:
Terved koorega maguskartulid, 4 inimest=4 kartulit

Tummine tomatikaste (paras kogus neljale sööjale):
Törts kookosrasva praadimiseks
1 keskmine sibul, viilutatud
2-3 küüslauguküünt, viilutatud
400g tomateid (tomatipastat või plekkpurgis terveid kooritud tomateid)
1tl jahvatatud köömneid (olen asendanud jahvatatud koriandriga)
1/2tl jahvatatud kaneeli
1/2tl kuivatatud tüümiani
1/4tl paprikapulbrit
1/2tl cayenne pipart (kui on vürtsikama kastme soovi)
1tl kuhjaga mett (originaalretseptis on mee asemel paar datlit)
2sp kakaopulbrit (seda 100%)
1sp tahiinit või mõnda muud pähklivõid
4sp vett
1 1/2 sp laimi- või sidrunimahla

Kuidas teha?
Kartuli röstimiseks kuumuta ahi 200 kraadini, aseta pestud kartulid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või -vormi ja torgi pisut kahvliga auke sisse. Küpseta, olenevalt kartuli suurusest, 45 minutit kuni tunnike. Varu aega, sest mõnikord võib isegi kauem minna. Kartul on valmis kui ta on täiesti pehme. Lõika kartulist osa sisemust välja ja vala tummist tomatikastet asemele ning naudi!

Aga kaste?
Kastet on hea teha siis kui kartulid ahjus. Kuumuta pannil kookosrasv ja seejärel minutijagu ja pidevalt segades kõik vürtsid, kuni need muutuvad aromaatseks. Lisa sibul ja prae 5 minutit, seejärel lisa küüslauk ja prae veel mõni minut. Kui pannil olev muutub vahepeal liiga kuivaks võid lisada paar lusikatäit tomatipastat. Seejärel vala pannile tomatipasta ja keeda segu 5 minutit. Kalla segu blenderisse ning lisa tahiini, mesi, laimi- või sidrunimahl ja blenderda, vahepeal võib lisada soovi korral ka pisut vett. Serveeri! Ülejääk püsib külmikus kuni nädala. (Minul tavaliselt vähem sest seda kastet saab igasuguste asjadega süüa! Praegu dippisin näiteks külma kastmesse riisiküpsiseid.)

Rabav riisipuding marjade ja banaaniga

Nägin seda retsepti ja juubeldasin. Tahtsin kohe saada. No ja siis ühel mitteniikevadisel hommikul proovisin järele. Kõik sõime ära. Hommikusöögina soovitan teha topeltkoguses, magustoiduna jätkub kirjeldatud kogusest kuskil kahele ja poolele (aga kuna kõik ilmselt tahavad veel, siis põhimõtteliselt jääb topeltkogusesoovitus kehtima).

Mida vaja:

1/2 tassi mandlipiima (või muud taimset piima)
1/4 tassi riisijahu
2 küpset banaani
6-7 datlit
burbooni vanilli pulbrit
marju, puuvilju, pähkleid, midaiganes


Kuidas teeme:

1. Sega  pooles tassis piimas riisijahu kuni segu saab tükivaba.

2. Purusta blenderis üks banaan, ülejäänud piim, vanillipulber ja datlid. Datleid on eelnevalt soovitav kuumas vees leotada, kuni need on pehmed, et segu ei jääks tükiline. Kui tahad, võid lisada veel mingit magustajat - näiteks mett või agaavisiirupit.
3. Pane mõlemad segud ühte potti, lase keema tõusta, keera kuumus madalaks ja keeda pidevalt segades kuskil 2-3 minutit, kuni segu pakseneb pudinguks.

4. Vala puding kaussi või klaasi ja kui soovid seda soojalt nautida (nagu meie), puista kohe üle marjadega, banaanitükkidega, pähklitega või millega iganes soovid. Kui eelistad külma pudingut, siis jahuta seda enne.

5. Mmm.

Laualtkaduv vegan kakaokook vaarikatega ja PAKSU śokolaadiglasuuriga - sobib ka sõpradele!

Võibolla ükskord teen ka sellist kooki, mis ei sisalda kakaod, aga seniks jälle üks vaimustav śedööver! See on tegelikult üsna sarnane meie blogis olevale Tiina koogile. Aga kuna mõni asi on ikka teistmoodi ka (näiteks see kook ei ole keeksiliste sugukonnast, mõni koostisaine erineb ja peale käib ka glasuur) ja rohkem on uhkem, siis siin veel üks vegan kakaokook! Esimest korda järgisin retsepti, teisel korral olin juba julgem ja lisasin paar nüanssi, mis toimisid nii ilusti, et võtsingi nad kampa. Rohkem pole siin midagi öelda. Siin ta on.

P.S. See kook on suurepärane ka ilma glasuurita.

Koogi jaoks läheb vaja:

1 1/4 tassi (u 3 dl) jahu või gluteenivaba jahu*
1/3 tassi kakaopulbrit
1 tl soodat
1/2 tl soola
1 1/2 purukstambitud banaani
6 spl agaavisiirupit või kuni tass suhkrut (või 4 kuhjaga spl mett) - maitse igaks juhuks!
1 tass sooja vett
1 tl õunaäädikat või valge veini äädikat
1 tl burbooni vanilje pulbrit (see must puru ju)
1/3 tassi  rasvainet (pole vaja märkida, et kookosrasvaga tuli parim)
sorts konjakit (võimidagi)
peotäis-paar vaarikaid



Glasuuri jaoks läheb vaja:

100g Bitteri 56% śokolaadi (see on piimavaba)

100-150ml Santa Maria kookoskoort


* Seekord panin kuskil 125 ml glv kaerajahu, 125 ml riisijahu ja 50 ml kartulitärklist, aga olen teinud ka nisujahuga

 

Kuidas teeme:

1. Kuumuta ahi 175 kraadini.

 

2. Sega kokku kuivad ained nii et mingeid tükke ei jääks. Sega kokku banaan ja vedelad ained ja lisa kuivadele. Sega jälle väga hoolikalt (ma näen küll!). Kõige lõpuks lisa külmutatud vaarikad ja sega tasakesi. Või lihtsalt topi pärast vaarikad juba vormivalatud taignasse, et vältida nende purunemist, mis võib segamisel juhtuda.

 

3. Vala segu 20 cm läbimõõduga klaasist vormi (kuna peale tuleb hiljem valada glasuur, on selles kaunim serveerida) ja pane kuskil 25-30 minutiks ahju. Soovitan juba 25. minutil tikuga torkida ja kontrollida, kas valmis, et kook liiga kuivaks ei küpseks (kui ikka tiku külge midagi ei jää, võta välja!). Mina võtsin 27. minutil välja ja olin tulemusega väga rahul.

 

4. Lase koogil maha jahtuda (originaal käsib lausa 2 tundi jahutada. Mina ei jõudnud nii kaua oodata).

 

5. Valmista glasuur: Kuumuta väikses potis pidevalt segades tükkideks murtud śokolaad ja kookoskoor, kuni see muutub mõnusaks glasuuriks. Glasuur määri näiteks võinoa abil koogile ja vualaa!

 

6. Kaunista vastavalt soovile - mina sättisin (hooletult) ühte nurka kauni rosmariinioksakese (aga samas olen ka luksuslikult marjadega kaunistanud). Olin rahul. Samas - kõik keskenduvad niikuinii koogile ja kesse pärast neid kaunistusi mäletab.
 

Spinatisupp

Supp, mis pärit mu ema retseptide varamust. Ta on seda suppi mitu aastat teinud ja mulle väga maitseb, aga ise ei ole selle tegemiseni jõudnud. Nüüd üks päev tuli selline spinatisupi isu, et tegin ära ja kindlasti teen veel. Lisaks seda veel imelihtne teha ka.

Sellest kogusest jätkub 3 inimesele.

Vaja läheb:

1 dl riisi

7 dl vett

2 peotäit või rohkem beebispinatit

soola

tükike võid

2 keedetud muna

Kuidas teha:

Keeda riis vees pehmeks. Võib keeta ka puljongis, mulle isiklikult meeldib puhas spinati maitse, seega teen veega. Keera kuumust vähemaks. Tükelda spinat ja lisa riisile. Maitsesta soolaga ja lisa tükike võid. Vajadusel lisa ka keedetud vett, kui supp liiga paks. Serveeri keedetud munaga.

Gluteenivaba talvine puuviljakook

See koogike mõlkus mul meeles juba mitu nädalat. Lõpuks tegin ära. Ja no head asja ju tasub oodata! See kook on tõesti puuviljadest pungil, mahlane, parajalt rammus ja maitsev!

Ettevalmistusteks kulus mul küll ca tunnike (ilma segamata, lapsed magasid!), kuid selle tasuks sain ka üsna suure koogi. Muidugi meie peres saab isegi see ühe päevaga otsa...

Idee potsatas ise Umami uudiskirjaga mu postkasti.

Koogi tegemiseks varu:

- 3 dl kastani-riisijahu või 1,5 dl maisijahu ja 1,5 dl riisijahu (ma panin hoopis 2 dl riisijahu + 1 dl maisitärklist)
- 2 dl mandlijahu
- 2 tl küpsetuspulbrit (või 0,5 tl soodat ja 0,5 tl sidrunhapet)
- 1 tl soodat
- 1 tl jahvatatud ingverit
- 1,5 apelsini (1 apelsin koorida ja lõigata väikesteks tükkideks, poolikust pigistada mahl)
- 1 spl jahvatatud kaneeli
- 1 tl purustatud kardemoni
- 2dl (Demerara) roosuhkrut
- 150 g mett (või 3dl Muscovado suhkrut, nagu algversioonis)
- 4 muna
- 250 g võid
- 300 g puhastatud porgandit
- 300 g puhastatud õunu
- 1 suur peotäis hakitud sarapuupähkleid või pistaatsiapähkleid
- 4 peotäit kuivatatud puuvilju - panin rosinaid, aprikoose, datleid, ploome ja viigimarju


Võta üks SUUR kauss ja vahusta selles pehme või suhkru ja meega. 

Lisa ükshaaval munad, kogu aeg edasi vahustades.

Sõelu teise kaussi jahud, lisa küpsetuspulber ja maitseained ning sega läbi. 

Vahustatud massile sega juurde jahu, püreestatud porgandid ja õunad, apelsinitükid ja –mahl (kui tainas tundub niigi vedel, võib mahla lisamata jätta), pähklid ja kuivatatud ning leotatud puuviljad.

Pane segu küpsetusvormi (ca 26 cm läbimõõduga vorm). Minu vorm oli 23*32 cm. Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Küpseta umbes 50-60 min. Kook on valmis, kui sellesse pistetud puutikk jääb puhtaks.
Kõige paremini maitseb jahtunult. 

Minestrone supp kinoaga

Tegin üks päev Pereköögist leitud retsepti järgi Itaalia köögiviljasuppi. Makaronid asendasin kinoaga ja mulle väga maitses. Kahjuks pooled meie perekonnast ei arvanud sellest midagi, sest üks on supipõlgur (ei proovinudki) ja teine ei taha kinoad (minu suureks kurvastuseks). Seega sõime Elisabetiga seda suppi vist kolm päeva. :) Meile ju maitses!

Potitäis u kaheksale sisaldab:

- 2 sibulat
- 2 küüslauguküünt (keskmist)
- 1-2 porgandit
- 1 sellerivars
- 60 g fenkolit (mul jäi ära)
- 3 spl praadimiseks sobivat oliivõli
- 1 loorberileht
- 400g purustatud tomateid
- purk (400g) valgeid ube (ma keetsin kuivatatud valgeid ube)
- 300 g Savoy või tavalist peakapsast
- tunde järgi kinoad (no ei mäleta palju panin, algselt oli ette nähtud 50g pastat)
- ma lisasin ka peotäie herneid
- 1-1,5l köögiviljapuljongit (soovitavalt ökot!)
- soola, pipart
- basiilikut
- soovi korral Parmesani juustu


Kuumuta pannil õli ning lisa sinna hakitud sibulad ja küüslauk, tükeldatud porgandid, sellerivars ja fenkol. Prae madalal kuumusel segades, kuni köögiviljad on pehmed (ma kuumutasin neid u 10 minutit kuni nad olid poolpehmed) Hoidu pruunistamisest!

Lisa köögiviljadele purustatud tomatid, sega ja keeda veel 5 minutit.

Vala kogu kupatus potti, lisa nõrutatud ja loputatud oad, puljong, kapsaribad ning kinoa/pasta. Keeda 10-15 minutit kuni kinoa on valmis. Maitsesta ja lisa vajadusel soola. Kui supp on liiga paks, siis vala juurde puljongit.

Serveerida võid riivitud Parmesani, värskelt jahvatatud musta pipra, oliivõli ning väiksemaks rebitud basiilikulehtedega.

Jooga eri ja puhas tervis: kurkumipiim ehk kuldne piim (haldi ka doodh)

Sellisest imerohust ei olnud ma enne mitte midagi kuulnud, kuni meie joogaõpetaja seda ükskord peale tundi meile kokku keetis. Põhimõtteliselt ravib see kõiki maailma haigusi ja toob maailmarahu. Igal juhul, sain Kõiketeadja Google´i ja selle joogatädi abiga targemaks ja kurkumipiim peaks tegema (saja muu asja hulgas) järgmiseid asju:
- ennetab vähirakkude teket
- puhastab maksa
- ennetab Alzheimeri teket
- alandab kolesteroolitaset
- turgutab immuunsüsteemi
- on üleüldse põletikuvastase toimega
Nii et see ülijook peaks külmal ja viirusterohkel ajal pidevalt pliidil podisema. Ja see pidi olema ka kõikide joogainimeste üks lemmikjookidest.

Tegin siis proovi ja segasin kokku ülallingitud joogatädi retsepti, nagu ikka, omapoolsete mugandustega (näiteks asendasin tavapiima taimsega). Kokku tuli selline päris okei jook, mille spetsiifiline maitse aga võibolla kõigile ei sobi (siis keskenduge juues lihtsalt kurkumi imelistele tervistavatele omadustele). Minu lapsed jõid ilusti kõik ära ja isegi abikaasa jõi pool tassi (!). Ja muidugi mina jõin ka ja nii juba mitmendat korda.

Sellega on aga selline lugu, et see kaunis kollane värv ei taha hästi maha tulla ei riietelt, tööpinnalt ega mujalt, kuhu seda pritsida. Nii et vanaema laudlinal pole tark serveerida (õnneks me ka ei teinud seda. Aknalaud sai natuke kollaseid täppe, aga millal meil enne midagi täppide vastu on olnud). Aa, ja samalt lehelt sain teada, et kurkumiga peaksid olema ettevaatlikud rasedad ja mingeid kindlaid ravimeid tarbivad inimesed (kui tekib kahtluseid, siis vaata järele).

Selle retsepti teeb imeliseks ka see, et siia ei pea lisama mingeid magustajaid (kui keegi teist just mingi ülemõistusemagusasõber ei ole), sest riisipiim ja kookospiim annavad juba ise joogile piisavalt magusa maitse! Kui aga teha tavalise piimaga, siis võiks ilmselt pärast mett lisada.

Kaks tassitäit kulda sisaldab:

- poolteist tassi riisipiima (vm taimset piima või tavalist piima, kes soovib)
- pool tassi või rohkem kookospiima (kuidas kellelegi meeldib)
- 1 tl kurkumipulbrit
- pool tl kardemoni
- jupp ingverit tükeldatuna
- pool tl vaniljepulbrit (seda musta puru)
- musta pipart*
- mingit kurjemat pipart (nt cayenne´i)

Soovi korral võib mingeid vürtse veel panna (mina panin pool tl hiina viie vürtsi segu). Ja kõiki aineid võib muidugi vastavalt maitsele veel lisada või hoopis koguseid vähendada, et saaks teie pere nägu.

* Pidi aitama kurkumi toimet parandada


Kuidas teeme:

1. Kuumuta pliidil piim ja lisa kurkumipulber. Sega ühtlaseks ja kollaseks:)

2. Lisa segule ülejäänud vürtsid ja kuumuta pliidil kuskil 5 minutit, et maitsed pääseksid esile.

3. Vala tassi, jahuta ja ole valmis paremaks inimeseks saama.

Krõbedad energiatahvlid

Lihtne vahepala näksimiseks või ka maiustamiseks. Võimalus lisada igasugu häid ja tervislikke seemneid, puuvilju või muud, mis pähe tuleb. Tegin mõningate muudatustega, kuid algne retsept pärit Nami-namist.

- 140 g jahu (panin riisijahu)
- 200 g kaerahelbeid
- 2 tl kaneeli
- 100 g mett
- 80g sulatatud ökomargariini (miks mitte teha palmi-või kookosõliga)
- rosinaid
- päevalilleseemneid
- linaseemneid

Sega jahu, kaerahelbed ja kaneel. Lisa sulatatud margariin ja mesi. Ma vedeldasin mee sulanud sooja margariini sees. Sega hästi läbi. Lisa hulka rosinad ja seemned. Määri saadud segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (ma kasutasin abivahendina märga kätt, sest muidu ta oleks rohkem nagu müsli tulnud). Küpseta 175 kraadi juures 20 minutit. Lase jahtuda ja lõika (või murra) väikesteks tahvliteks.

Südantsoojendavalt karrine köögivilja-läätsepada

 

Nagu tihti juhtub, nii leidsin ka tänase lihtsa ja meeldiva retsepti täiesti juhuslikult ja guugeldades. Tahtsin teha mingit idamaist ja vürtsist rooga, kuhu saaksin toppida oma lastesõbralikud aedviljad, söötsin uniselt guuglile sõnad "vegetable curry" ja jõudsin selleni. Selle üldse mitte unise, vaid pigem äratava karripajakeseni. Vedas, sest see tuli tõesti jagamistväärt välja (eks muidugi kokas oli ka asi)! Tuunisin seda natuke ja tagantjärele vähendan ka lisatava puljongi kogust, et tulemus saaks täiuslik. Seekord plaanin ülejäänud leemekese homme lastele lõunasupina serveerida. Ka väärt plaan.


Vaja läheb:

- 2 spl õli

- 1 tükeldatud sibul

- 2 purustatud küüslauguküünt

- 700 g suurteks tükkideks lõigatud kartuleid

- 4 suurteks tükkideks lõigatud porgandit

- pool väikesteks tükkideks või tikkudeks lõigatud kaalikat

- pool väikesteks kuubikuteks lõigatud peeti (kuna see on Maia lemmik)

- 1 spl karripulbrit ja 1 spl karripastat*

- 750 ml köögiviljapuljongit

- 100 g punaseid läätsi

- värskeid või kuivatatud koriandrilehti (mul värskeid ei olnud)

 

Serveerida võib jogurtiga või nt riisikoorega nagu meie (see mahendas ja meeldis lastele).

 

 

Teeme nii:

 

1. Kuumuta potis või suurel pannil õli ja küpseta selles aeg-ajalt segades sibulat ja küüslauku kuskil 3-4 minutit kuni need on pehmed.
2. Viska pannile ka köögiviljad, keera kuumust juurde ja pruunista neid jällegi aeg-ajalt segades kuni need on kuldsed - kuskil 6-7 minutit. 
3. Lisa karripulber ja pasta, sega läbi ning vala peale puljong. Lase pajakene keema.
4. Nüüd alanda kuumust, viska sisse läätsed ja lase kaane all 15-20 minutit podiseda kuni kõik komponendid on mõnusalt pehmed ja kaste on ka juba paksem.
5. Sega sisse koriandrilehed (panin 2 spl) ja tõsta kaussidesse. Kui tahad, vala peale jogurtit või riisikoort.
6. Söö ja imesta.
7. Tõsta juurde.

 

* Kes eelistab mahedamaid elamusi, võib karripasta asendada teise spl karripulbriga nagu originaalretseptis.